Sümmeetria

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldisest sümmeetriamõistest ning sümmeetria filosoofias; sõna spetsiifiliste tähenduste kohta vaata lehekülge Sümmeetria (täpsustus)

Sümmeetria ja asümmetria
Leonardo da Vinci esitab inimese sümmeetriat

Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas täenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus. Täpsemalt defineeritud kui struktuurne omadus, mis avaldub objekti ühetsaoliste osade ühtlases kordumises nii ruumis kui ajas [1].

Levinud on arusaam sümmeetriast kui paarsusestsümmeetria on objekti omadus, kus selle mingist keskpunktist või sümmeetriateljest samal kaugusel olevad osad on ühetaolised [2].

Sümmeetriailminguid esineb nii ühiskonnas kui ka elusas ja elutus looduses. Ideaalselt sümmeetriline objekt on kera.

Matemaatikas on sümmeetria määratletud nii „ühetaolisuse“ kui ka „vastavuse“ aspektist. a) Rühmateoorias on sümmeetria määratletud kui elementide transpositsioonide (transitiivsuspiirkonna) ehk orbiidi olemasolu, näiteks graafides. b) Binaarse relatsiooni omadus: relatsioon R on sümmeetriline, kui xRy korral alati ka yRx. [3].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Новая философская энтсиклопедия. 2001, Москва. ISBN 5244009613
  2. Schmidt, Heirich, 1991. Philosophisches Wörterbuch. Stuttgart. (venekeelne tõlge, 2003, Moskva. ISBN 5250017940.)
  3. Kaasik, Ülo, 2003. Matemaatikaleksikon. Tartu. ISBN 9985941772