Nikolai Frederik Severin Grundtvig

Allikas: Vikipeedia
Nikolai Frederik Severin Grundtvig.

Nikolai Frederik Severin Grundtvig (8. september 1783 Udby, Vordingborg2. september 1872 Kopenhaagen) oli taani pastor, kirjamees, poeet, filosoof, ajaloolane, õpetaja ja poliitik. Grundtvig oli üks mõjukamaid inimesi Taani ajaloos ning tema filosoofia toetas rahvuslikku iseteadvust 19. sajandi teisel poolel.

Nikolai Frederik Severin Grundtvig, lähedastele lihtsalt Frederik, oli luteri pastori Johan Ottosen Grundtvigi poeg. Kodus valitses väga religioosne õhustik, kuigi tema ema austas väga ka vanu Skandinaavia legende ja traditsioone. Samuti mõjutas Nikolai arengut pastoraadis elanud vanem naine, Malene Jensdatter, kellega koos veetis ta palju aega ja kes laulis ning jutustas väga elavalt vanu lugusid.

1791. aastal elas ta Jüütimaal, koduõpetajaks pastor Laurids Feld. Hiljem asus õppima tasuta Århusi Toomkooli. Aastal 1800 suundus Kopenhaagenissse, et õppida sealses ülikoolis teoloogiat. 1801 võeti Grundtvig vastu Kopenhaageni ülikooli. Kooli lõpetamise ajaks oli ta 20 - liiga noor, et saada ordineeritud ning alustada vaimuliku tegevust. Tegelikult noor Grundtvig seda sellel hetkel veel ei soovinudki. Grundtvig teenis leiba eraõpetajana, õpetades ajalugu ja geograafiat.

1805 asus Grundtvig Langelandi saarele. Seal uuris ta kolme aasta jooksul vabal ajal Shakespeare'i, Schilleri jt. klassikute elu ning loomingut. Schellingi looming avas Grundtvigi silmad uue ajastu kirjanduse suhtes. Frederik Grundtvig huvitus mütoloogiast, püüdis ühendada luterlust ja muinasskandinaavia rahvausundit (grundtvigianism ehk nn. rõõmus ristiusk). Uuris ka anglosaksi kirjandust, Islandi elu ja vanu islandi saagasid. Kirjutas ise mitmeid raamatuid Põhjamaade mütoloogiast ja elust.

1. septembril 1872. a viis ligi 89-aastane N. F. S. Gruntdvig läbi oma tavalise jumalateenistuse Vartovi kirikus. Järgmisel päeval, 2. septembril 1872. a, N. F. S. Grundtvig suri, istudes toolil ja kuulates oma poega, kes luges isale raamatut ette.[1] Pärast matuseteenistust Meie Päästja kirikus viidi kirst rongiga Køge linna ja maeti 11. septembril 1872. a umbes kolme kilomeetri kaugusele linnast Gammel Køgegård'i Clara kalmistule.

Grundtvigi töö teoloogi, õpetlase ja luuletajana oli epohhiloov.

Karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grundtvig 1862. aasta maalil. Autor Constantin Hansen.

1808. aastal Kopenhaagenisse naasnud Grundtvig asus õpetajana ametisse Taani gümnaasiumis nimega Det Scouboeske Institut.

Kopenhaagenis saavutas ta suure tähelepanu oma tööga Põhjamaade mütoloogiast ("Nordens mytologi") ja 1809. aastal pikema draamaga, mis kajastas kangelaslikku elu vanal Põhjamaal.

1810. aastal palus isa, et poeg asuks tema kohale Udbyś. Johan Ottosen Grundtvig oli 76-aastane, haige ja leidis, et ei suuda enam oma ülesandeid täita nii hästi kui sooviks. Oma esimeses jutluses arvustas noor Grundtvig linna vaimulikke, tekitades pahameeletormi, mis ei jäänud Grundtvigi elus viimaseks. Kui jutlus kolm nädalat hiljem ka trükis avaldati, nõudsid solvunud vaimulikud Grundtvigi karistamist.

29. mail 1811 Grundtvig ordineeriti ehk pühitseti vaimulikuks.

1813 suri Grundtvigi isa ja ta naases Kopenhaagenisse.

Aastal 1822 nimetati Grundtvig Kopenhaageni Meie Päästja kiriku vaimulikuks. Grundtvig töötas sellel kohal neli aastat, olles vaimulik ja ka kirjanik, aga tema teoloogilised vaated tekitasid jätkuvalt vastuolusid. Pärast 1825. aastal avaldatud pamfletti, mis oli vastuseks H. N. Clauseni raamatule, keelati Nikolai Grundtvigil seitse aastat jutlustada. Max Lawson on kommenteerinud, et märkimisväärse osa oma elust oli Grundtvig jutlustaja "kel oli kas keelatud jutlustada või lubatud jutlustada, ent keelatud sakramente jagada".[2]

1830 toimus Taanis mõningane liikumine demokraatia suunas ja Grundtvig kirjutas üha rohkem hariduse teemadel. Ta uskus, et "alamrahvas" vajab haridust ja oskab seda ka muutuvas ajas kasutada.

1839. aastast kuni oma surmani 1872 oli Nikolai Grundtvig pastor Kopenhaageni Vartovi haigla (elatanud naiste hooldekodu) kirikus, seda tänu kuningas Christian VIII-le. Aastal 1861 omistati Grundvigile piiskopi tiitel.

Grundtvig jätkas läbi elu kirjutamist ja luule tõlkimist ning oli ka poliitiliselt aktiivne. Ta oli Põhiseaduse Assamblee (1848) liige. Tema kaasabil toimus Taanis 1849. a parlamentaarse valitsuse (säilitades monarhia) rahumeelne kehtestamine. Grundtvigi kompromissivalmidus kujunes Taani ühiskonnas ja poliitikas kandvaks ideeks ning eluviisiks. Grundtvig jäi elu lõpuni isepäiselt mõtlevaks ja vastuoluliseks isiksuseks, kuid tal oli ka sõpru ja tema ideede toetajaid.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Frederik Severin Grundtvig abiellus kolm korda, viimane kord 75-aastaselt. Tema esimene naine - Elisabeth Blicher (1787-1851) - oli vaimuliku tütar. Nad abiellusid aastal 1818 ja neil oli kolm last. Teist korda abiellus Grundtvig 1851. aastal maaomaniku tütre Marie Toftiga (1813-1854). Marie toetas väga Grundtvigi seisukohti, aga naine suri paar kuud pärast poja Fredericki sündi. Aastal 1858 (kui ta oli 75) abiellus Grundtvig lesk Asta Reedtziga (1826-1890), kes oli pärit ühest vanast aristokraatlikust Taani perest.

Tema poeg Svend Grundtvig (1824–1883) kogus ja andis trükki Taani ballaade.

Hariduselu edendaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grundtvig on rahvaülikoolide loomise vaimne isa. Ta uskus, et vaatamata õppejõudude kõrgele teaduslikule tasemele, ei suuda nad anda vajalikke oskusi ühiskonnaelus osalemiseks. Selleks on vaja hästi tunda rahvakultuuri ja oma maa ajalugu. Eriti rõhutas Grundtvig emakeele ja emakeelse hariduse tähtsust ning tema meelest polnud hariduse andmine üksnes eliidile Taani riigi arengu huvides. Sellised vaated olid väga lähedased ka Taani valitseja Christian VIII-le, kelle naine Caroline Amalie oli Grundtvigi tulihingeline toetaja. Aastal 1840 avaldas Grundtvig "Bon og Bregreb om en Danske Højskole i Soro" ("Request for and Idea of a Danish High School in Søro";[3] "Palve ja idee taani keskkoolist Søro linnas").

Esimene Taani Rahvaülikool avati Rødding'is 1844. a. Grundtvigi järgija Kristen Koldi poolt. Valitseja surm 1848. aastal ja poliitiline areng Taanis peatasid Grundtvigi ideede laialdasema ellurakendamise.

Grundtvigil oli seoses koolireformiga ka muid plaane. Ta unistas Suure Põhjamaade Ülikooli loomisest kolme Skandinaaviamaa õppurite tarvis, mis asuks Rootsis Göteborgis. Rahvahariduse ideoloogia olnuks rahvuslik-patriootiline ning praktilisest elust lähtuv, kättesaadav kõigile rahvagruppidele ja vanustele. Aastaks 1864 oli Taanis viisteist rahvakooli, 1914. aastaks 83. 20. sajandi keskpaigaks oli rahvakoolide süsteem välja kujunenud Norras, Rootsis ja Soomes ning vähemal määral ka mujal maailmas. Uuringud on näidanud, et rahva laiapõhjaline harimine tõi kaasa majandusliku kasu ja oma maa kultuuriõitsengu, Taanis hinnatakse koguni rahvaülikoolide panust fašismi vastases võitluses, kaudselt seega ka Grundtvigi panust.

Loominguline pärand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grundtvigil on Taani riigi kultuuriloos ainulaadne koht. Ta oli viljakas kirjanik, kelle loometöö kestis pea 75 aastat ja on arvestatud, et tema kogutud teoste välja andmiseks oleks (Taani välisministeeriumi andmetel) vaja umbes 130 kogukat raamatut. Grundtvigi kirjatükkide stiil ei ole võõramaalasele koheselt mõistetav, seega tema rahvusvaheline tuntus ei ole võrreldav Taani kuulsate mõtlejate ning kirjameeste Hans Christian Anderseni ja Søren Kierkegaardiga. Ometi on Grundtvigi panus Taani kultuurilukku suur. Tema laulud (poeemid) olid sügava keerulise teoloogilise sisuga, samas kaunite ja sageli lihtsate sõnadega. Paljud tema kirjutatud ja tõlgitud rahvuslikud laulud on avaldatud "Sang-Værk"-is, 1-5 (1837-1881). Ta on kirjutanud üle tuhande laulu, millest paljud said tuntuks ka väljaspool kiriku ringkondi. Tänapäeval ei kujuta taanlased - sealjuures ka kirikus mittekäijad - jõulusid, lihavõtteid, suvistepühasid, pulmi või matuseid ette ilma mõne Grundtvigi lauluta. Tema hümn De Levendes Land ("Elavate maa") valiti 2006. aastal Taani kirjanduse antoloogiasse Lyrikantolog.

Valik Grundtvig'i trükis ilmunud teoseid:

  • Jutlustekogud: N.F.S. Grundtvigs prædikener 1822-26 og 1832-39 (Taani, 1983)
  • Regeneration: Grundtvigs prædikener i kirkearet 1855-56 (Kirkenhistoriske studier) (Taani, 1977)
  • Laulud-luuletused: Salmer & verdslige sange (Taani, 1983)
  • Vanad taani laulud, mille teksti autoriks on N. F. S. Grundtvig: Gamle Danske Sange - med tekst af N. F. S. Grundtvig

Grundtvigi kirik (Taani: Grundtvigs Kirke) asub Kopenhaagenis. See on väga haruldane näide ekspressionistlikust stiilist arhitektuuris. Tänu oma ebatavalisele välimusele on see üks tuntumaid kirikuid linnas.

Fo-byen, täiskasvanute koolitusekeskus
Fo-byen'i aknast paistab Arhus'i kohtumaja ja kunstimuuseum ARoS, 2011

Grundtvig ja Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhjamaadest mõjutusi saanud rahvaülikoolid töötasid 20. sajandi esimesel poolel ka Eestis - Noarootsis, Ravilas, Kundas. Euroopa elukestva õppe programmist moodustab ühe osa "Grundtvig", mille sihiks on pakkuda tuge täiskasvanud õppijatele. Mitmete alltegevustega programm on töös selle nimel, et edendada Euroopas koostööd, pakkuda mitmekesisemaid õppimisvõimalusi erinevates riikides, suurendada kõigis kodanikutunnet ja tõsta elukestva õppimise populaarsust.[4]

2011. aastal külastasid viis täiskasvanute õppega tegelevat eestlast Århusi täiskasvanute koolituskeskust Fo-byen.dk ja keskust Gellerupis. Mõlemad asutused lähtuvad Grundtvigi rahvahariduse ideedest.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutatud materjalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]