Friedrich Wilhelm Joseph Schelling

Allikas: Vikipeedia
Friedrich Wilhelm Joseph von Schelling.png

Friedrich Wilhelm Joseph Schelling (27. jaanuar 177520. august 1854), hiljem von Schelling, oli saksa filosoof.

Filosoofia ajaloos paigutatakse ta sageli Fichte ja Hegeli vahele. Esimene neist oli kuni 1800. aastani Schellingi õpetaja ning teine tema ülikooliaegne toakaaslane ja sõber.

Lisaks Fichtele mõjutas Schellingit ka 17. sajandi Saksa müstik Jakob Böhme. Schelling ise kujundas suuresti Saksa rahvusromantismi arengut, kuid ta oli populaarne ka Venemaal.

Hiljem on Schelling jäänud Hegeli varju. Viimase tööd kujutavad Schellingi filosoofiat pelgalt põgusa osana saksa klassikalise idealismi arengus.

Schellingi filosoofia käsitluse muudab keeruliseks selle muutlikkus. Mõne tõlgenduse kohaselt hüppas Schelling alatasa ühelt teemalt teisele ning ei jõudnud kunagi sünteesini, mis võimaldanuks tal luua täieliku filosoofilise süsteemi. Teise lähenemise kohaselt keskendus Schellingi filosoofia pidevalt mõnele läbivale teemale, milleks on eelkõige inimese vabadus, absoluut ning seosed vaimu ja looduse vahel.

Muuhulgas tegeles Schelling ka müüdifilosoofiaga. Teoses "Mütoloogia filosoofia" ("Philosophie der Mythologie", 1857) määratles ta müüdi välistaval meetodil, väites, et "müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu".[1]

Schelling ja Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestikeelses tõlkes pole ühtegi Schellingi raamatut avaldatud.

Tartu Ülikooli raamatukogus asub fragment Schellingi kirjast professor Neumannile Berliinis. See on osa Friedrich Ludwig Schardiuse autograafide kogust.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Enn Kasak. "Müüdist". Akadeemia, 1/1999, lk 32-47. Kasutatud 02.02.2011. (eesti)