Neandertallane
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses. Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi.
Neandertallane oli 160–165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna.
Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi.
Avastuslugu [muuda]
Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 ja Gibraltaril 1848. Tuntuim leid on aga Saksamaalt Düsseli jõe orust Neandertalist 1856. aastal, 3 aastat enne Charles Darwini "Liikide tekke" ilmumist.
Senised leiud on viidanud, et neandertallaste üheks viimaseks pelgupaigaks oli Euroopas Pürenee poolsaar, kus nende ja inimeste asualad kattusid seitsme tuhande aasta vältel, pakkudes ideaalselt võimalust hübriidide sünniks. Rahvusvahelise töörühma kasutatud radiosüsiniku meetodi variatsioon näitab nüüd, et neandertallased võisid sealt kaduda tuhandeid aastaid enne nüüdisinimese saabumist.[1]
Viited [muuda]
- ↑ Neandertallaste allakäik võis alata arvatust varem, ERR Teadus, 6. veebruar 2013
Välislingid [muuda]
- "Neandertallane elab tänapäeva inimeses?" EPL, 16. september 2006
- "Oletus inimese ja neandertallase seksist tugines saastunud DNA-l" Postimees, 15. september 2007
- "Inglismaal leiti neandertaallastele kuulunud tööriistu" EPL, 23. juuni 2008
- "FOTOD: teadlased rekonstrueerisid neandertali naise näo" EPL, 20. september 2008
- "Neandertallased: elu ilma vanavanemateta" Postimees, 21. veebruar 2009
- "Neantertali inimene oli edev" Eesti Päevaleht, 16. jaanuar 2010
- "Neandertallaste geenid aitasid inimesel levida" Novaator, 17. juuni 2011
- 05. veebruar 2013, Neandertallased surid seniarvatust 15 000 aastat varem välja, Postimees: elu24.ee
|
|||||||||||||||||
