Muulukas

Muulukas
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Maasikas Fragaria Liik: Muulukas
Ladinakeelne nimetus
Fragaria viridis Duchesne
Sünonüümid
Fragaria collina

Muulukas (Fragaria viridis) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Levila ja kasvukoht

Muulukas kasvab Euroopas, Kaukaasia ja Kesk-Aasias. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-Norras, Rootsis ja Lõuna-Soomes. Põhja-Saksamaal on ta looduskaitse all. Eestis esineb Lääne ja Põhja-Eestis sageli, mujal harva.

Muulukas eelistab lubjarikast pinnast. Kasvab kuivadel rohtunud nõlvadel, loodudel ja liivastel aasadel.

Kirjeldus

Muulukas meenutab metsmaasikat ja kasvab 5–20 cm kõrguseks . Võsundid on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. Lehed on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. Risoom võib olla kuni paar meetrit pikk. Õied on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes kännastes. Kroonlehed on valged, 8–10 mm pikad. Tolmukaid on 10. Muulukas õitseb mai lõpus ja juunis.

Muuluka viljad

Väikestest pähklikestest koosnev ebavili on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, õiepõhjast raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka tupplehed ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.

Kõik maasika perekonna liigid on haploidse kromosoomiarvu 7 kordse kromosoomiarvuga. Muulukas on diploidne ehk 14 kromosoomiga.