Gvelfid ja gibelliinid

Allikas: Vikipeedia

Gvelfid ja gibelliinid olid omavahel vaenujalal olevad poliitilised rühmitused 13. sajandi Itaalias. Gvelfideks nimetati vastavalt paavsti ja gibelliinideks keisri toetajaid.

Rühmitused tekkisid arvatavasti Welfide (Otto IV) ja Hohenstaufenite (Friedrich II) pooldajate vahelise võitluse ajal.

Gvelfide ja gibelliinide vaheline võitlus haaras kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia ja sai sealsete tugevate linnade poliitilise elu teljeks. Gvelfid olid enamasti jõukad kaupmehesuguvõsad, samas kui gibelliinid olid reeglina aadlikest maaomanikud. Gvelfide linnade huvidele oli keiser tavaliselt suuremaks ohuks kui paavst; samas kui gibelliinide linnadele kujutas keisrist suuremat ohtu paavstiriigi laienemispüüdlused.

Võitlus gvelfide ja gibelliinide vahel vaibus 14. sajandil ja lakkas täiesti 15. sajandiks.

Gibellinide toetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suuremad gibelliine pooldavad linnad olid:

Gvelfide toetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suuremad gvelfe toetavad linnad olid: