Tuff

Allikas: Vikipeedia
Tuff.
Osaliselt murenenud tufi paljand Prantsusmaal (Keskmassiiv).

Tuff on püroklastiline kivim, mille koostisest üle 90% moodustavad püroklastilised osakesed.

Tuff tekib vulkaanipursete käigus vulkaanist väljapaisatud purdse ehk püroklastilise materjali kivistumisel.

Tuff võib olla mitmesuguse värvusega. Näiteks punakas, hall, kollakas, rohekas või pruun. Tuffi moodustavad püroklastilised osakesed on üldiselt teravanurksed. Purdosakeste suurus varieerub millimeetri murdosadest kuni mitme millimeetrini.

Tuff koosneb laava purustatud ja pihustatud tükkidest, milleks on vulkaanilise klaasi (obsidiaan), mineraalide või purskekivimite tükid, mis võivad esineda ka ühes kivimis koos. Püroklastilise materjali koostis sõltub teda moodustanud magma koostisest. Eristatakse lipariitseid, andesiitseid, basaltseid jne tuffe.

Oluliseks koostisosaks on tsement, milleks on tavaliselt peeneteralisem püroklastiline materjal või isegi laava, näiteks tufflaavas.

Teised püroklastilised kivimid on tufiidid, mille purdmaterjali sisaldus on 30...90% ja tufogeensed kivimid 10...30% purdmaterjali sisaldusega. Kivimeid, mis sisaldavad püroklastilist materjali alla 10%, loetakse settekivimeiks.

Tuffi porsumisel tekib bentoniit. Ka Eesti maapõues on kaaliumbentoniidi kihte, mis on tekkinud vulkaanilisest tuhast.

Tuff ei oma väga suurt majanduslikku väärtust, ehkki teda on kasutatud ehitusmaterjalina