MI5

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Briti vastuluurest; seriaali kohta vaata artiklit Spioonid

Security Service


MI5BuildingThamesHouse.jpg
MI5 peakorter Thames House, Thamesi jõe kaldal, Londonis
Moodustatud 1909
Peakorter London
Asukoht Thames House, Thamesi jõe kaldal, London
Piirkond Ühendkuningriik
Veebileht koduleht

MI5 ehk Julgeolekuteenistus (inglise keeles Security Service) on Suurbritannia luureühenduse Suurbritannia Siseministeeriumi haldusalasse kuuluv vastuluureteenistus.

Julgeolekuteenistus ehk vahel kasutatakse ka väljendit Salateenistus on välja arenenud Suurbritannia Sõjaministeeriumi sõjaväeluure allüksusest, sellest ka algne nimetus Military Intelligence section 5 ehk MI5

MI5 isikkoosseisus on umbes 3800 töötajat[1].

Asukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurbritannia Julgeolekuteenistuse peakorter asub 1994. aastast Londonis Millbanki linnaosas, Thamesi jõe kaldal Lambethi silla juures.

Teise maailmasõja ajal asus MI5 peakorter pärast endise hoone purustamist Saksa Luftwaffee õhurünnakus Winston ChurchilliMarlboroughi hertsogi sünnikohas, talle kuulunud Blenheimi palees, Woodstock linna lähedal, Oxfordshires.

Juhtkond ja organisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Julgeolekuteenistuse peadirektor Jonathan Evans (2007–)

Organisatsiooon[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • A Branch, Jälitustegevuse tugiteenused
  • A1A: tehnilised operatsioonid, varjatud sisenemine, pealtkuulamised, varjatud elektrooniline jälgimine
  • A1F: samad toimingud, aga pikaajaliste objektide suhtes – saatkonnad jne.
  • A2A: vahelthaaratud teadete tõlkimine
  • A3 ja A5: Operatsioonide tehniline toetamine. Sisaldab varjatud pildistamist ja muud varjatud sisenemiseks vajalikku tehnikat.
  • A4: Mobiilsed ja statsionaarsed jälgimisüksused.
  • B Branch, Inimressursid
  • B1: Teenistuse julgeoleku tagamine, kaasaarvatud hoonete ja MI5 töötajate turvalisus.
  • B2: Personal
  • B7: Töötajate väljaõpe ja valik
  • D Branch, Mitteterroristlikud organisatsioonid
  • D1: Inimeste kontroll väljaspool MI5
  • D4: Vastuluure Venemaa ja Hiina suhtes
  • D5: Töö selle üksuse agentidega
  • D7: Organiseeritud kuritegevus
  • G Branch, Rahvusvaheline terrorism
  • G2P: Võitlus terrorismi levikuga
  • G3A: Terrorismiohuga tegelevate allüksuste koordineerimine
  • G3C: Vastutegevus terrorismile nendes maailma osades, millega ei tegele G Branch
  • G6: Töö selle üksuse agentidega
  • G9A: Vastutegevus Liibüa, Iraagi, Palestiina ja Kurdi terroristlikele gruppidele
  • G9B: Võitlus Iraani riikliku terrorismiga ja Iraani dissidendigruppidega
  • G9C: Võitlus islami äärmuslastega
  • H Branch
  • H1 ja H2: Kontaktid Whitehalli ja meediaga. Tegeleb teenistuse finantsküsimustega. Osakond vastutab ka kontaktide eest politsei, tolli, sadamate ja immigratsioonivõimudega. Samuti vastutab teenistuse IT arenduse eest.
  • H4: Finantsid
  • R2: Registeerimine ja asjaajamine
  • R5: Salajane asjaajamine. Piiratud ligipääsuga materjalid
  • R10: Ajutiste dokumentide registratuur.
  • R20: Vastutab GCHQst saadud materjalide jaotamise eest.
  • T Branch, Iiri terrorism
  • T2A: Tegeleb terrorismivastase võitlusega Suurbritannia territooriumil
  • T2B: Kontaktid kohalike eriteenistuste ja agentidega.
  • T2C: Iiri terroristlike gruppide ohuhinnangud
  • T2D: Terrorigruppide uuringud
  • T2E: Kontaktid Metropolitan Police'i eriharuga (Special Branch), mis asub Scotland Yardis
  • T5B: Relvaäri uuringud
  • T5C: Vastutegevus Iiri terrorismile Euroopa mandril, kaasarvatud Iiri Vabariigis
  • T5D: Vastutegevus Iiri terrorismile mujal maailmas
  • T5E: Terrorimi logistika tundmaõppimine
  • T8: Töö T Branch agentidega; sisaldab osakonda, mis asub Põhja-Iirimaal[2]

Põhja-Iirimaal, tegeles iiri terrorismiga Royal Ulster Constabulary (RUC), mis nimetati 4. novembril 2003 ümber Police Service of Northern Ireland (PSNI)

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurbritannia esimene vastuluureasutus loodi 1. oktoobril 1909. aastal Suurbritannia ja Saksamaa Keisririigi vahel toimunud rivaliteediolukorras saksa spionaaži vastu võitlemiseks. Esialgne nimetus oli Sõjaministeeriumi Salateenistuse Büroo (Home Section of the Secret Service Bureau), mis jaotus 1910. aastal kaheks: sise- ja välisosakonnaks.

MI5 Esimeses maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese maailmasõja alguses 1916. aastal reorganiseeriti Suurbritannia Sõjaministeeriumi siseosakond Sõjaväeluure osakonnaks MO-5 (War Office's Directorate of Military Operations, section 5 (MO5)), mis varsti nimetati ümber MI5 (Military Intelligence section 5) ja välisosakond MO-6 (hiljem MI6). Sõja ajal teostas MI5 vastuluuret juba kogu Suurbritannia vägede kontrolli all olevas Euroopas, kus avastati 35 vastase luurajat ning ametis oli 850 töötajat. Peale Esimest maailmasõda oli MI5 põhiliseks ülesandeks Euroopas leviva kommunismi ja Kominterni tegevuse tõkestamine, kes toetas Suurbritannia kommunistlikku parteid selle "maailmarevolutsiooni" elluviimise plaanis. 1929. nimetati MI6 ümber Kaitse Julgeolekuteenistuseks (Defence Security Service). 1931. nimetati lõplikult ümber Julgeolekuteenistuseks (Security Service), kuid laialt kasutatakse endist nimetust MI5. Aja jooksul MI5 tähtsus riigi sisejulgeoleku süsteemis vähenes ning kokkuhoiupoliitika tulemusena 1939. aastaks oli Briti Impeeriumi vastuluureteenistusse töötajaid jäänud ainult 30.


Secret Service pärast Teist maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Teist maailmasõda muudeti vastuluureasutus MI5 peaminister Winston Churchilli otsusega tsiviilorganisatsiooniks ning nimetati Salateenistuseks (Secret Serviceeks), allutati siseministrile; välisluureMI6, nimetati Secret Intelligence Serviceks (SIS) ja allutati välisministrile. Põhiliseks tegevuseks oli Külma sõja ajal võitlus NSV Liidu ja tema "sotsialismimaad"est sateliitide luuretega.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Staff and Management" MI5.gov.uk. Vaadatud 2012-06-30.
  2. Guido Knopp. "Tippspioonid". Tallinn Olion 2001, ISBN: 9789985662120

MI-5/Julgeolekuteenistuse teemaline filmograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]