Lyalli lehis

Allikas: Vikipeedia
Lyalli lehis
SubalpineLarch 7735tl.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Männilised Pinaceae
Perekond: Lehis Larix
Liik: Lyalli lehis
Ladinakeelne nimetus
Larix lyallii
Parlatore
Larix lyallii range map.png

Lyalli lehis (Larix lyallii) on Põhja-Ameerika loodeosast pärit heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lyalli lehise inglisekeelne nimi 'alpine larch' ehk 'subalpine larch' viitab sellele, et see puu kasvab nii kõrgel mäenõlvadel, kus võiks olla vaid alpiinne tundra.[1]

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lyalli lehis kasvab kõrgelt mägedes (1800–2400 m) Kaljumäestikus USAs ja Kanadas Idaho, Montana, Briti Columbia ja Alberta osariikides. Eraldi populatsiooniga kasvab samuti Kaskaadides Washingtoni osariigis.

Lyalli lehis Kaljumäestikus

Kaljumäestikus on Lyalli lehis levinud laiuskraadides alates 45°28'N kuni 51°36'N (Salmon River mäestikust Idaho keskosas põhja pool Louise järveni Banffi rahvuspargis. Niimoodi on see tavaline Montana lääneosas Bitterrooti, Anaconda-Pintleri, Whitefishi ja Cabinet Rangese kõrgeimates alades. Samuti on seda puud leitud mõnedes muudes mäeahelikes ja mäetippudes Lääne-Montanas ja Põhja-Idahos. Briti Columbias ja Albertas Lyalli lehis on tavaline puu piki Mandrilise veelahkme (Continental Divide) ja lähedalasuvates ahelikes ning Purcelli ahelikus ja Selkirki aheliku lõunaosas.[1]

Lyalli lehis Põhja-Kaskaadide rahvuspargis

Kaskaadides on Lyalli lehist leitud peamiselt Mandrilisest veelahkmest ida pool ja on levinud laiuskraadidel 47°25' N kuni 49°12' N alates Wenatchee mäestikust Washingtoni keskosas umbes 21 km kaugusel põhja pool Briti Columbia sisse. Selle piiratud levimisega põhjast lõunasse vaid 193 km kaugusele, Lyalli lehist on kohatud Wenatchee, Chelani ja Okanogani ahelikus.[1]

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lyalli lehis on kohustunud väga karmidele kliimatingimustele

Lyalli lehis kasvab väga külma, lumise ja üldiselt niiske kliimaga alades. Üle poolaasta on keskmine õhutemperatuur alla nulli kraadi. Vegetatsiooniperiood kestab umbes 90 päeva, suvel võivad juhtuda külmad ja lumisajud. Leviala juuli keskmine õhutemperatuur on +9° kuni +14°C, jaanuari keskmine õhutemperatuur on −14°C Albertas kuni −7°C Kaskaadide põhjaosas. Kõrgeim õhutemperatuur on +27°C ja madalaim õhutemperatuur on −50°C. Aasta keskmine sademete hulk on 800 kuni 1900 mm, suurim aastane sademete hulk on Kaskaadide halja lähedal. Umbes 75% sademetest sajab lume ja lörtsi kujul.[1]

Tavaliselt tekib uus lumikate oktoobri lõpus. Aprilliks jõuab selle paksus maksimumini keskmiselt umbes 2,1 m Mandrilise veelahkme lähedal ning 3,0 kuni 3,5 m leviala lääneosas. Lumikate püsib juuli alguseni.[1]

Leviala mandriosas esineb sageli põuaperiood, mis kestab mitu nädalat suve teisel poolel. Selle põua mõju on tavaliselt minimaalne, aga mulla kuiv pinnas võib mõnedel aastatel takistada seemikute arengut.[1]

Vihma sajab juulis ja augustis, keskmiselt on sademete hulk Ameerika Ühendriikide osas 25 kuni 50 mm kuus, neist suurim osa on seotud äiksetormidega. Kaljumäestiku Kanada osas on sademete hulk suurem, 50 kuni 90 mm kuus, neist suurim osa on seotud Vaikse ookeani frontide süsteemiga. Suhteline niiskus suvel Lyalli lehise kasvukohtades on kõrgem, kui madalamates kohtades.[1]

Lyalli lehise kasvukohtade suurimale osale mõjutavad iga aastal tugevad tuuled, mille kiirus jõuab äiksetormide või frontide läbimise ajal orkaani tugevusele (üle 117 km/h). Kõige sagedamini on avatud tugevatele tuultele ahelikute tipud.[1]

Kasvukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lyalli lehis on vastupidav taimeliik, mis võib kasvada väga madala õhutemperatuuri ja kivise mullastikuga tingimustes, selletõttu võib seda puuliiki kohata sageli metsapiiri lähedal. Ometi võib ta kasvada erinevatel muldadel kas varjatud kasvukohas või ilma varjuta avaras kasvukohas, kui mullad on niisked aga hästi dreenutud.[1]

Kuigi muldade arengutase Lyalli lehise kasvukohtades varieerub on muldade suurim osa on välja arenemata. Pleistotseeni ajal oli need piirkonnad kaetud mandrijääga, mis sulas ära vähem kui 12 000 aastat tagasi. Lühike ja jahe suve tõttu toimub keemiline murenemine aeglaselt. Madalate mullatemperatuuride ja kõrge happelisuse tõttu on lämmastikku siduvate bakterite ja muude mikroorganismide tegevus piiratud. Selletõttu on mullad toitainete poolt vaesed ja ebaviljakad.[1]

Lyalli lehis kasvab rahnadega nõlvades

Tavaliselt kasvab Lyalli lehis graniidist ja kvartsiidist rahnadega nõlvades, mille peal ei kasvanud varem soontaimed. Samuti kasvavad nad aluspõhja lõhedes.[1]

Bitterrooti ahelikus on Lyalli lehiseid rohkesti kõrgusel üle 2290 m põhjapoolse ekspositsiooniga nõlvadel. Muudest okaspuudest vabadel rusukaldega nõlvadel levib see madalamale. Aga isegi kui niisked avatud rahnatega kaetud nõlvad ulatuvad alla kuni kanjonide põhjani üldkõrgusega 1370 m. Väga harva kasvab Lyalli lehis kõrgusel alla 1980 m.[1]

Anaconda-Pintler ahelikus Montana edelaosas moodustab Lyalli lehis kitsast vöödet kõrguste vahemikus 2560–2800 m. Metsapiiri kõrgus Kaljumäestikus langeb pidevalt põhja suunas. Montana loodeosas, Albertas ja Briti Columbia kaguosas paiknevad Lyalli lehise kasvukohad 1980 ja 2380 m vahel ning Kaskaadide põhjaosas 1830 ja 2290 m vahel.[1]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lyalli lehise okkad
Kollased okkad ja käbi

Kuna Lyalli lehis kasvab metsavöötme ülapiiril, siis on see tavaliselt väikese kõrgusega, aga soodsamates tingimustes võib selle kõrgus ulatuda kuni 29 m[1]. Tal on sirge tüvi läbimõõduga 30–50 (kuni 201[1]) cm ning hõre ja natuke koonusekujuline kroon. Oksad on pikad ja kõverdunud. Okkad on 4-nurgelised pikkusega 20–35 mm, nad on 30–40 kaupa kimbus. Värvuselt on nad heledad sinakas-rohelised, sügisel muutuvad nad kuldkollasteks.

Emasõisikud on koonusekujulised pikkusega 2,5-4 cm, nooremas eas on nad punakas-purpursed ja muutuvad tumepruunideks. Nendel on õhukesed soomused ja kitsad tupplehed, mis ulatuvad soomuste tagant välja.

Tüve koor on õhuke ja selle värvus muutub vanusega kollakashallist tume-punakaspruunini. Sügavad lõhed jaotavad koort väikesteks soomuselisteks osakesteks.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lyalli lehise puidul ei ole kaubanduslikku väärtust, aga see puuliik pakub huvi ökoloogia seisukohast ja on esteetiliselt atraktiivne.[1] Koor sisaldab tanniini, puit on kõva, raske ja vastupidav.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]