Laa an der Thaya

Laa an der Thaya
	Raekoda
	Vapp
Pindala	72,9 km² (2018)
Elanikke	6280 (1.01.2018)
Koordinaadid	48° 43′ N, 16° 23′ E
	Asend Mistelbachi ringkonnas

Laa an der Thaya on linn (Stadtgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Mistelbachi ringkonnas, Tšehhi piiri lähedal.

Linn asub Weinvierteli piirkonna põhjaosas, Thaya jõe ääres, vahetult Lõuna-Morava maakonna piiril. Linnaosad on Hanfthal, Kottingneusiedl, Pernhofen, Ungerndorf ja Wulzeshofen.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asula koolmekohas üle Thaya jõe oli olemas juba 12. sajandil, enne valduse omandamist Babenbergidest Austria hertsogite poolt 1190. aasta paiku. Austria hertsog Leopold VI laskis 1230. aasta paiku rajada müüriga ümbritsetud Laa linna strateegiliseks eelpostiks piiril Tšehhi kuningriigiga põhja pool. Tema järglane hertsog Friedrich Riiakas kasutas seda sõjaväebaasina oma Tšehhi kampaaniates, kuni ta lõpuks 1246. aastal lahingus tapeti. Püha Vituse kihelkonnakiriku rajamine algas 1240. aasta paiku, tänapäeval on see üks suuremaid säilinud romaani stiilis kirikuhooneid Alam-Austrias.

Laa linnaõigus sai kinnitust siis, kui Austria maad läksid Tšehhi kuningale Otakar II-le, ja taas 1281. aastal Habsburgist Saksa kuninga Rudolf I poolt pärast võitu Marchfeldi lahingus. Sellegi poolest linna tähtsus järgnenud aastakümnetel vähenes, 1407. aastal laastasid seda Morava markkrahvi Jobsti väed ja 1426. aastal hussiitide väed. Legendi järgi töötas alates 1442. aastast Laa kihelkonnakirikus preestrina hilisem paavst Pius II (Enea Silvio Piccolomini), tegelikult oli ta paavsti legaat Riigipäeval ja keiser Friedrich III nõunik. Laa majanduse parandamiseks anti kodanikele 1454. aastal pruulimisõigus.

Kolmekümneaastase sõja ajal oli linn esmalt kuni 1620. aasta Valgemäe lahinguni okupeeritud Tšehhi vägede poolt, hiljem Rootsi vägede poolt, kes jätsid Laa kõledasse seisundisse. See jäi rahulikuks maakonnalinnaks, kui Napoleon I 1809. aastal Viienda koalitsiooni sõja ajal läbi marssis. Laa arengut soodustas aga raudteeühenduse avamine Austria pealinna Viiniga 1869. aastal Idaraudtee haruliiniga, mis viis edasi Hevlíni ja Brnosse (Brünn) Moravas. Teine haru Pulkau kaudu Zellerndorfi, mis oli ühenduses Viini-Znojmo raudteeliiniga, avati 1873. aastal.

Laa sai taas piirilinnaks pärast Esimest maailmasõda, kui loodi Tšehhoslovakkia; Teise maailmasõja järel piirnes see Euroopat jagava "Raudse eesriidega". 2005. aasta juunis kogunes umbes 250 linnaelanikku ja 80 külalist USA-st, Iisraelist ja Euroopast, kellel on ajaloolised perekondlikud sidemed Laa an der Thaya endiste juudi kodanikega, koos linnapea Fassiga, et pühitseda mälestusmärk Laa mõrvatud 33 juudi perekonna liikmetele, kelle SS Auschwitzis mõrvas. See mälestusmärk oli alles teine ametlik mälestusmärk, mis on pühendatud Austria juutide mälestusele.