Kuninga kõne

Allikas: Vikipeedia
"Kuninga kõne"
"King's Speech"
Filming Colin and Helena.jpg
Žanr ajalooline draama
Režii Tom Hooper
Produtsent Iain Canning
Emile Sherman
Gareth Unwin
Geoffrey Rush
Stsenaarium David Seidler
Peaosades Colin Firth
Geoffrey Rush
Helena Bonham Carter
Guy Pearce
Timothy Spall
Derek Jacobi
Michael Gambon
Muusika Alexandre Desplat
Operaator Danny Cohen
Montaaž Tariq Anwar
Filmistuudio See-Saw Films
Aasta 2010
Esilinastus Flag of Australia.svg 23. detsember 2010
Flag of the United Kingdom.svg 7. jaanuar 2011
Kestus 118 minutit
Riik Suurbritannia, Austraalia, USA
Keel inglise keel
Ametlik veebileht
IMDb profiil
Filmiveebi sissekanne

"Kuninga kõne" on 2010. aastal valminud film, mille lavastas Tom Hooper. Peaosi mängivad Colin Firth, Geoffrey Rush ja Helena Bonham Carter.

Film räägib praeguse Briti kuninganna Elizabeth II isa George VI (filmi alguses prints Albert) troonilepääsemisest ja kõnedefektist jagusaamisest. Teda aitab austraalia logopeed Lionel Logue. Lõpuks suutiski George VI 1939. aasta septembris laitmatult sooritada raadioesinemise, milles Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale.

Hooper hakkas filmi tegemiseks materjali koguma juba 1970. aastate lõpul, vesteldes filmitegelaste prototüüpide ja nende järeltulijatega. Kuid George VI abikaasa Elizabeth Bowes-Lyon palus tema eluajal seda filmi mitte valmis teha ja alles pärast tema surma 2002. aastal hakkas Hooper selle projektiga edasi töötama.

Film võitis mainekaid auhindu Euroopa ja Ameerika filmifestivalidel. Film kandideeris 27. veebruaril 2011 toimunud galal 12 "Oscarile" ja võitis neist 4, muuhulgas parima filmi oma. Kuna filmi produtseerisid ka austraallased, siis ühtlasi tähendas see Austraalia esimest parima filmi "Oscarit".

Filmi tegemiseks kulus 8 miljonit naelsterlingit ja ta teenis 250 miljonit naelsterlingit.

Selles filmis mängisid Briti kuningaid eri rahvusest näitlejad: George V-t iirlane Michael Gambon, Edward VIII-t austraallane Guy Pearce ja George VI-t inglane Colin Firth.

Tõepära[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldiselt kajastab film sündmusi nii, nagu need toimusid. Siiski on üksikuid erinevusi. Kõigepealt on muudetud kõneravi ajalist kestust, muutes seda pikemaks. Lionel Logue hakkas prints Alberti kogelemist ravima 1926. aasta oktoobris ja ta saavutas kiiresti edu: juba 7 kuud hiljem, 1927. aastal suutis Albert Canberras Austraalia Vana parlamendihoone avamisel pidada kõne ilma kogelemata. Filmis on raviperiood venitatud aastatepikkuseks. Edward VIII troonist loobumise kriis toimus alles kümmekond aastat pärast Alberti paranemist kogelusest.

Winston Churchillile on filmis antud ülemäära suur roll. See tuleneb asjaolust, et tänapäeva filmivaatajad ei tunne teisi tolle ajal poliitikuid, näiteks Edward Woodi ja Samuel Hoare'i. Erinevalt filmist oli Churchill vastu Edward VIII loobumisele troonist ja ärgitas teda loobumissurvele vastu seisma, mistõttu George VI suhtus oma esimestel valitsusaastatel Churchilli üsna leigelt.

Reiting[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filmide Klassifitseerimise Briti Nõukogu andis esialgu filmile reitingu "15", mis tähendas, et alla 15-aastased ei tohi filmi vaadata. Põhjuseks on koht, kus Logue soovitab kuningal sündsusetusi karjuda, et stressi maandada. Hooper kritiseeris seda otsust, viidates asjaolule, et näiteks filmid "Salt" ja "Casino Royale", mis sisaldasid üksikasjalikke piinamisstseene, said reitingu "12A", mis lubas 12-aastastel neid täiskasvanute juuresolekul vaadata. Ka Bonham Carter kritiseeris seda otsust, öeldes, et see film on täis inimlikkust ja selles puudub igasugune vägivald. Lõpuks andis nõukogu sellelegi filmile reitingu "12A".

Ameerika Filmistuudiote Assotsiatsioon andis filmile reitingu "R", mis tähendab, et keegi ei tohi seda enne 17-aastaseks saamist ilma täiskasvanute juuresolekuta vaadata. Filmi tegevdirektor Harvey Weinstein kaalus filmi ümberlõikamist, et seal vandesõnu ei oleks, aga Hooper keeldus seda tegemast, kuigi kaalus kõigi vandesõnade asendamist piiksudega. Pärast seda, kui film "Oscari" võitis, valmis USA-s filmist versioon, milles kõik vandesõnad olid nii-öelda maha keeratud, nii et neid enam kuulda polnud. Niimoodi toimetatud film sai reitingu PG-13.

Näitlejad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Auhinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind (2011)

  • Parim film
  • Parim meesnäitleja – Colin Firth
  • Parim originaalkäsikiri – David Seidler
  • Parim meeskõrvalosatäitja – Geoffrey Rush
  • Parim naiskõrvalosatäitja – Helena Bonham Carter
  • Parim filmimuusika – Alexandre Desplat

Briti Sõltumatu Filmiauhind (2010)

  • Parim Briti film
  • Parim meesnäitleja – Colin Firth
  • Parim originaalkäsikiri – David Seidler
  • Parim meeskõrvalosatäitja – Geoffrey Rush
  • Parim naiskõrvalosatäitja – Helena Bonham Carter

Kuldgloobus (2011)

  • Parim draamafilmi meesnäitleja – Colin Firth

Oscar (2011)

  • Parim film
  • Parim lavastaja – Tom Hooper
  • Parim meespeaosa – Colin Firth
  • Parim originaalkäsikiri – David Seidler

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]