Printsess Margaret

Allikas: Vikipeedia
Printsess Margaret

Printsess Margaret, Snowdoni krahvinna (Margaret Rose Armstrong-Jones, neiupõlvenimega Windsor) (21. august 19309. veebruar 2002) oli kuningas George VI ja kuninganna Elizabethi noorem tütar ja praeguse monarhi Elizabeth II noorem õde. Hiljem oli ta Snowdoni krahvinna.

Printsess Margaret oli alati Briti kuningliku perekonna vastuoluline liige. Tema eraelu oli täis pettumusi, sealhulgas nooruses armumist endast vanemasse lahutatud mehesse, sellele järgnenud õnnetut abielu tavakodanikuga, kurikuulsat lahutust truudusetuse-süüdistustega, ja hilisematel aastatel avalikku afääri endast palju noorema mehega.

Sünd ja lapsepõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Yorki Printsess Margaret Rose sündis 21. augustil 1930 Šotimaal. Tema isa oli Yorki hertsog prints Albert, ema Elizabeth Bowes-Lyon. Valitseva monarhi lapselapsena meesliinis kuulus talle tiitel Tema Kuninglik Kõrgus. Ta ristiti Buckinghami palees 30. oktoobril 1930 ning ta ristivanemad olid Wales'i prints Edward, Rootsi kuninganna Ingrid, printsess Victoria-Alexandra, leedi Rose Leveson-Gower ja David Bowes-Lyon.

Printsess Margareti ja tema õde õpetas guvernant Marion Crawford. 1936 sai tema isast kuningas ning Margareti tiitel oli Tema Kuninglik Kõrgus Printsess Margaret. Ta võttis osa ka oma vanemate kroonimisest 1937. Teise maailmasõja ajal oli Margaret Windsoris varjul. 1952 suri tema isa ning Margareti õest sai kuninganna Elizabeth II.

Peter Townsend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaks aastat pärast oma õe kroonimist sattus Margaret skandaali keerisesse, kui soovis abielluda kapten Peter Townsendiga, kes oli Kuningliku Õhuväe piloot. Townsend oli Margaretist 16 aastat vanem ja lahutatud, seega ei olnud ta printsessile sobilik abikaasa. Avalikkus avaldas Margaretile survet mitte abielluda, sest ta oleks sellega kaotanud oma tiitli, rahalise toetuse ja koha troonipärilusjärjestuses. Viimaks tegigi printsess avalduse, milles teatas, et on otsustanud mitte abielluda lojaalsusest kroonile ja teadlikkusest enda positsioonist.

2004. aastal avaldatud paberitest ilmnes, et kui Margaret ja Townsend oleksid abiellunud, oleks printsessile alles jäänud tiitel, rahaline toetus ja ka koht troonipärilusjärjestuses.

Abielu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast mõningaid suhteid abiellus Margaret 6. mail 1960 Westminster Abbeys fotograaf Antony Armstrong-Jones'iga. Tseremoonia oli esimene "moodne" kuninglik laulatus, mida oli võimalik jälgida ka televisiooni teel. Printsessi abikaasast sai Snowdoni krahv ning Margaretist Tema Kuninglik Kõrgus Printsess Margaret, Snowdoni krahvinna. Neil oli kaks last: David Armstrong-Jones ja Sarah Armstrong-Jones.

Kuninglikud kohustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Printsess Margaret alustas kuninglike kohustuste täitmist juba väga varases eas. 1935 oli ta kohal oma vana-vanemate 25. valitsemisaasta tähistamisel. Kaks aastat hiljem oli ta oma vanemate kroonimisel. Tema esimene ametlik ringreis toimus 1947, kui ta koos vanemate ja õega reisis Lõuna-Aafrikas. Esimene iseseisev ringreis oli aga Kariibi mere Briti kolooniatesse 1955.

Printsess huvitus heategevusest, muusikast ja balletist; ta oli ka mitmete erinevate heategevuslike organisatsioonide president ja toetaja.

Eraelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Printsess Margareti eraelu oli mitme aasta vältel meedia pidevate spekulatsioonide küüsis. Tal oli maja Kariibi mere saarel Mustique. Dokumentaal seal toimunud metsikutest pidudest ja narkootikumide tarvitamisest valmis pärast printsessi surma.

1970. aastatel tuli ilmsiks tema afäär noore aedniku Roddy Llewellyniga, mis viis ka abielu lahutamiseni, ehkki tegelikkuses oli abielu juba ammu lõppenud. See oli esimene kuninglik lahutus alates 1901. aastast.

Tal olid hiljem suhted Anthony Bartoni, oma tütre ristiisa ja Robin Douglas-Home'ga. Viimase enesetapp 18 kuud pärast lahkuminekut tekitas Suurbritannias skandaali. Kuulduste järgi oli ta seotud ka muusik Mick Jaggeri ja näitleja Peter Sellersiga, kuigi nende suhete tõeline taust on teadmata.

Hilisem elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Printsessi elu lõpuaastaid varjutasid haigused ja ebastabiilsus. 1998 oli tal kerge insult, viibides Mustiquel. Hiljem samal aastal vigastas printsess oma jalgu nii, et tal oli vaja abi kõndimisel ja oli vahetevahel ratastooli aheldatud. 2000 ja 2001 oli tal veel insulte. Margareti viimane avalik esinemine oli ratastoolis 2001. aasta detsembris.

Printsess Margaret suri 9. veebruaril 2002 71-aastaselt pärast tugevat insulti. Tema matused toimusid samal päeval, kui 50 aastat tagasi oli maetud tema isa. Matused olid privaatsed, ehkki mõned nädalad hiljem peeti ka mälestusteenistus. See teenistus oli viimane kord, kui avalikkus nägi ka Margareti ema, kuninganna Elizabethi.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]