Kolmas Harkovi lahing

Allikas: Vikipeedia

Kolmas Harkovi lahing oli lahingute seeria punaarmee ja Saksa Lõuna väegrupi vahel Harkivi ümbruses 19. veebruar15. märts 1943. Lahingute tulemusena hävitas Saksamaa 52 punaarmee diviisi ning sai tagasi kontrolli Harkivi ja Belgorodi linna üle.

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui Saksa kuues armee piirati ümber Stalingradi all teostas punaarmee mitmeid rünnakuid armeedegrupp Lõuna vastu. Need kulmineerusid 2. jaanuaril 1943 kui Nõukogude väed alustasid operatsioone Täht ja Gallop, milega jaanuaris ja veebruari algul 1943 murti sisse Saksamaa kaitseliinidesse ja vallutati Harkiv, Belgorod ja Kursk aga ka Vorozhilovgrad ja Izium. Punaarmee võidud panid neid ennast üle hindama ning pärast kuuenda armee kapituleerumist 2. veebruaril laiendati rünnakut nii Armeedegrupi Lõuna kui ka Armeedegrupi kesk vastu.

Lahing[muuda | redigeeri lähteteksti]

19. Veebruaril alustas marssal Erich von Manstein vasturünnakut Harkivi piirkonnas, kasutades värskeid SS tankiüksusi ja kahte tankiarmeed. Viimaste kuude võitlustest väsinud punaarmee oli sunnitud taganema. 11. märtsil 1943 sisenesid Saksa väed Harkivisse ning algas neli päeva kestnud linnalahing mille käigus punaarmee kaotas 15. märtsil täielikult kontrolli linna üle.Kaks päeva hiljem langes Saksa vägede kätte Belgorod.

Tulemus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksamaa võiduga lõppenud Kolmas Harkivi lahing oli üks viimastest Kolmanda Riigi võitudest idarindel. Mitmed sõjaajaloo eksperdid on avaldanud arvamust, et Komanda Harkivi lahinguga pikendas Saksamaa sõja kestust umbes kuue kuu võrra.