Knut Eriksson

Allikas: Vikipeedia
Knut Eriksson

Knut Eriksson, (sündinud arvatavasti 1140, surnud 1195 või 1196), oli Rootsi kuningas alates aastast 1167, kuningas Erik Püha ja Taani Kristina poeg.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Knut oli abielus rootsist pärit naisega kelle nimi ja sugupuu on teadmata. Küll on aga teada, et naisel oli vend nimega Knut. Samuti on teada läbi paavsti kirja (1193) protokolli, et Knuti naine oli andnud lubaduse end kloostrile pühendada, kui ta paraneb oma surmavast haigusest. Hiljem taotles kuningas Knut paavstilt oma naise antud lubaduse tühistamist.

Lapsed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jon, langes 1205 lahingus Älgaråsi all
  • Knut, langes 1205 lahingus Älgaråsi all
  • Joar, langes 1205 lahingus Älgaråsi all
  • Erik, Rootsi kuningas 1208-1216
  • Sigrid, abielus Magnus Brokaga

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast seda, kui Knuti isa kuningas Erik Püha mõrvati (1160), sai Knut võimuvõitluses lüüa ja oli sunnitud riigist põgenema. Hilisemate kroonikate kohaselt (15. sajandist) oli Knut viibinud kolm aastat Norras. Seda ei kinnita Norra kroonikad ning põhjuseks arvatakse olevat asjaolu, et Knuti aeti segamini tema poja Erikuga.

Knut tuli tagasi Rootsi 1167, kus ta tappis Visningöl kuningas Karl Sverkerssoni. Sellele järgnesid verised võitlused Karl Sverkerssoni sugulastest troonipretendentide Koli ja Burisleviga kellel oli Taani toetus. Peale konkurentide võitmist ja tapmist (umbes 1172-1173) oli Knut Rootsi troonil kõigutamatult 23 aastat.

Knut Erikssoni ajast pärineb vanim Rootsis teada olev kaubandusleping teise riigiga – Lübeckiga. Leping on sõlmitud kuningas Knut Erikssoni ja jarl Birger Brosa poolt Sachseni vürsti Henrik Lejonetiga. Knut seadis 1185 aastal sisse diplomaatilised suhted Inglismaaga ja sai sellega seoses inglise kuningalt Henrik II muude kingituste seas ka raudrüü.

Sverre saga kohaselt said Knut ja teised Põhjamaade kuningad 1195. aastal bütsantsi keisri Alexios III kirja milles taotleti sõjalist abi. Knut hoidis häid suhteid Norra kuninga Sverrega, kes abiellus Knuti õe Margaretaga. Seevastu taani kuningaga olid suhted pingestatud.

Knuti haud Varnhemis

Eriku kroonika kohaselt ründasid ja põletasid Knuti valitsemise ajal 1187. aastal Sigtunat eestlased. Uuemad arheoloogilised väljakaevamised seavad aga Sigtuna põletamise väite kahtluse alla, kuna väljakaevamistel ei tähendatud põlengukihti, mida annaks seostada kroonikas väidetuga.

Rootsi vanimad säilinud kuninga originaalkirjad on väljastatud Knuti poolt. Üheksast säilinud originaalkirjast puudutavad kaheks Sigtuna juures asuvat Viby kloostrit. Knuti valitsemise ajal vermiti ohtralt münte.

Knut suri loomulikku surma 1195 või 1196 ja maeti Varnhemi kloostrikirikusse. Mitusada aastat hiljem lasi Magnus Gabriel De la Gardie püstitada Knutile hauakivi.

Üldisel hinnangul hakkas Knuti pika võimuloleku aja jooksul Rootsi riigivõim kohanduma euroopalikele mallidele. Tekkis keskvõimu kirjalik administratsioon. Loodi dokumenteeritud diplomaatilised sidemed teiste riikidega. Kuidas need saavutused jagada toonaste liidrite kuningas Knuti ja jarl Birger Brosa vahel, olemasolevatest allikatest selgust ei saa.

Peale Knuti surma tuli võimule tema eelkäija poeg Sverker Karlsson noorem.