Kirdemaa

Allikas: Vikipeedia
Kirdemaa asukoht
Kirdemaa.png
Kirdemaa on arktiline kõrb
Morskade koloonia Kirdemaa rannikul

Kirdemaa (norra Nordaustlandet) on saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kirdeosas.

Edelas eraldab Kirdemaad Lääne-Teravmägedest Hinlopeni väin. Kuningas Karli maast kagus eraldab teda Erik Erikseni väin. Kirdemaa ranniku lähedal on palju väiksemaid saari; neist suuremad on Storøya umbes 15 km kaugusel kirdes ja Lågøya umbes 10 km kaugusel loodes.

Kirdemaa pindala on 14 443 km²[1]. Ta on Norra Kuningriigi, Svalbardi ja Teravmägede suuruselt teine saar.

Saare ulatus ida-lääne suunas on umbes 180 km ja põhja-lõuna suunas umbes 140 km. Rannajoone pikkus on 1688 km.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rannajoon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saare põhja- ja läänerannikul on palju fjorde. Pikim fjord on Wahlenbergi fjord (46 km).

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirdemaa pind on mägismaa kõrgusega alla 700 meetri. Saare jäävaba loodeosa on mägine. Kõrgeim mägi on Snøtoppen (620 m) saare loodetipus.

Läänerannikul on laiad rannikutasandikud.

Saart läbib lai Rijpdalen.

Liustikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liustikud hõlmavad 11 009 km² (umbes 76% saare pindalast)[2]. Põhja- ja läänerannikul on palju jäävaba maad.

Saare idaosa katab Euroopa suurima pindalaga liustik Austfonna (8105 km²). Selle lõunaosa peetakse sageli eraldi liustikuks (Sørfonna). Need lõpevad meres 30 m kõrguse jääseinana. Kirdemaa lääneosa katab Vestfonna. Liustike paksus ulatub 564 meetrini.

Taimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taimkate on napp.

Kirdemaalt on leitud 83 taimeliiki. Palju on samblikke ja vetikaid.

Liustikevaba ala on arktiline tundra, kus kasvavad samblad ja samblikud.

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirdemaal elavad teravmägede põhjapõdrad (Rangifer tarandus platyrhynchus), kellele saare napist taimkattest piisab, ja morsad. Juhukülaliste seas on ka jääkarud, kes satuvad sinna triivjääga, ja polaarrebased.

Lindudest pesitsevad saarel kurvitsalised merirüdi (Calidris maritima), kaljukajakas (Rissa tridactyla) ja põhjatirk (Uria lomvia) ning Teravmägede ainuke värvuline hangelind (Plectrophenax nivalis).

Leitud on viis ämblikuliiki ning 34 liiki hooghännalisi (sealhulgas Hypogastruroidea, Neanuridae, Isotomidae, Entomobryidae, Neelidae, Sminthurididae, Katiannidae) [3]

Kaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirdemaad ja seda ümbritsevaid väiksemaid saari hõlmab Kirde-Svalbardi looduskaitseala.

Saare külastamiseks on tarvis sysselmann'i luba. Kirdemaale ei tohi püstitada rajatisi; seal ei tohi kaevandada, jäätmeid maha jätta, häirida loomi ega kasutada mootorsõidukeid. Saarele ei või tuua uusi liike.

Avastuslugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirdemaa oli vaalaküttidele teada juba 1650. aasta paiku.

Esimest korda sõitis ümber saare Elling Carlsen 1863.

Asustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirdemaal ei ole püsielanikke. Aastatel 19571958 rajati rahvusvahelise geofüüsika aasta puhul Murchisoni fjordi äärde Rootsi, Soome ja Šveitsi ühine uurimisjaam (Kinnvika jaam). Jaam oli kasutusel kuni 1959. aastani. Rahvusvahelise polaaraasta 20072008 raames on seda uuesti kasutama hakatud. [4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Allikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Nordaustlandet seisuga 4.04.2009.