Polaarrebane

Allikas: Vikipeedia
Polaarrebane
Polarfuchs 1 2004-11-17.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Sugukond: Koerlased Canidae
Perekond: Rebane Vulpes
Liik: Polaarrebane
Ladinakeelne nimetus
Vulpes lagopus
L., 1758
Levilakaart
Levilakaart

Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.

Polaarrebast on mõnikord paigutatud ka omaette perekonda Alopex (liiginimena Alopex lagopus).

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Polaarrebase looduslik levila on põhjapoolkera arktikapiirkonnad, eriti iseloomulik arktilisele tundrale.

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Polaarrebased on kohastunud elama karmides kliimatingimustes, seetõttu on neil mitmeid kohastumusi: paks karvkate, eriline organismi soojusvahetussüsteem ja paks rasvkude. Rebasel on väike kehapinna ja -ruumala suhe, mida tingib eeskätt ümar keha, väike koon ja väikesed jalad ning väikesed paksud kõrvad. Väikese kehapindala tõttu on soojuskaod väikesed. Tema karvkatet peetakse loomade seas kõige soojemaks.[viide?]

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isasloom peab jahti ja toob toitu, samal ajal hoolitseb emarebane poegade eest. Polaarrebase toidubaasi moodustavad lemmingud, kuid ta sööb ka ettejuhtuvaid polaarjäneseid, kahepaikseid, loomade mune ja raipeid.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Polaartalve lõpul, umbes märtsis-aprillis, moodustuvad paarid, kes valmistuvad tulevaste poegade jaoks ette varjulise uru. Urgusid kasutatakse põlvest põlve ja need võivad olla kasutuses üle 300 aasta. Polaarrebase käes on koerlaste arvukaima pesakonna rekord: keskmiselt on rebasekutsikaid 11, kutsikate arv võib ulatuda 22ni. Paar püsib koos umbes neli kuud, kuni kutsikate pesast lahkumiseni.

Konkurents[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olulisimaks looduslikuks konkurendiks on punarebane, kelle areaal kliimasoojenemise tõttu põhja poole nihkub.

Inimese kõrval on polaarrebase põhivaenlased hunt, ilves ja jääkaru. Looma kütiti ohtralt 19. ja 20. sajandil.