Polaarrebane
| Polaarrebane | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Vulpes lagopus (Linnaeus, 1758) |
||||||||||||||
 Levilakaart
|
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Polaarrebast on mõnikord paigutatud ka omaette perekonda Alopex (liiginimena Alopex lagopus).
Levila [muuda]
Polaarrebase looduslik levila on põhjapoolkera arktikapiirkonnad, eriti iseloomulik arktilisele tundrale.
Eluviis [muuda]
Polaarrebased on kohastunud elama karmides kliimatingimustes, seetõttu on neil mitmeid kohastumusi: paks karvkate, eriline organismi soojusvahetussüsteem ja paks rasvkude. Rebasel on väike kehapinna ja -ruumala suhe, mida tingib eeskätt ümar keha, väike koon ja väikesed jalad ning väikesed paksud kõrvad. Väikese kehapindala tõttu on soojuskaod väikesed. Tema karvkatet peetakse loomade seas kõige soojemaks.[viide?]
Polaarrebase toidubaasi moodustavad lemmingud, kuid sööb ka ettejuhtuvaid polaarjäneseid, kahepaikseid, loomade mune ja raipeid.
Olulisimaks looduslikuks konkurendiks on punarebane, kelle areaal kliimasoojenemise tõttu saab põhja poole nihkuda .
Looma kütiti ohtralt 19. ja 20. sajandil.
