Hangelind

Allikas: Vikipeedia
Hangelind
Isaslind hundsulestikus, Alaska
Isaslind hundsulestikus, Alaska
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Tsiitsitajalased Emberizidae
Perekond: Plectrophenax
Liik: Hangelind
Ladinakeelne nimetus
Plectrophenax nivalis
(Linnaeus, 1758)
Sünonüümid

Passerina nivalis

Hangelind (Plectrophenax nivalis), vana nimetusega lumetsiitsitaja, on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast.

Teda tuntakse ka lumelõokese nime all. Ta on ainus laululind, keda on korduvalt kohatud põhjapoolusel. [1]

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hangelind on levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestis on ta harilik läbirändaja ja väikesearvuline talvituja. Sügisene läbiränne kestab septembri lõpust novembri lõpuni, kevadine läbiränne märtsi teisest poolest aprilli lõpuni. Hangelind rändab talveks mererannikule ja põldudele. Hangelind tegutseb rändel salkades, milles harva võib olla sadasid linde. Meil talvituvate hangelindude arvukust hinnatakse 200–1000 isendile [2].

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldpikkus 15,5–18 cm. Hundsulestikus hangelinnu isaslind on eksimatult määratav. Hangelind tegutseb peamiselt maapinnal. Suured valged tiivalaigud on lennul hästi näha. Kutsehüüde on mitmeid. Laul on tasane sädin, sarnaneb põldlõokese ja kivitäksi lauluga.

Elupaik ja pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Plectrophenax nivalis

Hangelind pesitseb tundravööndis. Tema iseloomulikeks elupaikadeks on kivitundra klibused alad, jõgede ja mereranniku kaldajärsakud ja kaljud. Arktikas pesitseb tihti ka asulates. Hangelind saabub pesapaikadele varakult, olenevalt piirkonnast alates märtsi lõpust kuni maikuu esimese pooleni. Emaslinnud saabuvad isaslindudest palju hiljem, enamasti maikuus. Paarid moodustuvad alles mai lõpul-juuni algul. Hangelind rajab pesa kivide alla, kaljulõhedesse, harvem nõlvakule mätta või majade jm ehitiste varjulistesse kohtadesse. Tavaliselt 5–6 munaga kurna leidub juunis ja juuli esimesel poolel. Pojad lahkuvad pesast kahe nädala vanuselt. Suve teisel poolel kujunevad parved. Hangelinnud lahkuvad enamikust pesitsuspiirkondadest septembris. [3]

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Talvel söövad hangelinnud peamiselt rohttaimede seemneid, suvel putukaid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lumelind

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Rootsmäe, L., Veroman, H. Eesti laululinnud. Valgus 1974
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
  3. Loomade elu 6. kd.