Kasutaja:Yanika~etwiki/Brasiilia põllumajandus
Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]
Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]
Brasiilia põllumajanduse osa SKTs on üsna väike - vaid 5,5% ja hõivatud vaid 15,7%[1] tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on väike: alla viiendikku Brasiilia tööealisest rahvastikust tegeleb põllumajandusega.
Põllumajanduse arengu eeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Brasiilia haarab nelja kliimavöödet. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. 1/3 Brasiilia pinnast on ferraliitmullad. Siin levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Läänes on lateriitmullad. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas väga kõvaks ja kuivaks. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk – ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud. Brasiilia loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad riigi põhja- ja lääneosas ning ebasoodsad lõunaosas.
Maakasutamise struktuur[muuda | muuda lähteteksti]
2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab kolmandikku Brasiilia pindalast (32,1%)[2], sellest 8,6% on haritav maa ja 23,5% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,8% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 61,9% Brasiiliast. 5,2% maast on muud maad - peamiselt mäestikud ja tasandikud.
Põllumajanduse geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Brasiilias kasvatatakse suhkrurooga (721 mln t)[3]. Samuti kasvatatakse maisi (71 mln t), soojaubasid (66 mln t), lehmapiima (32 mln t), maniokki (23 mln t), apelsine (18 mln t), kanaliha (12 mln t), riisi (11 mln t), veiseliha (9 mln t), banaane (7 mln t) jms.
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Brasiilias peetakse palju erinevaid loomi, eriti suur on veiste arv. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: veised - 217,4 mln, sead - 39 mln, lambad - 17 mln, kitsed - 8,8 mln, hobused - 5,4 mln, pühvlid - 1,3 mln, muulad - 1,2 mln ja mesilased - 1,1 mln[3].
Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Brasiilias toodetakse erinevaid tooteid, näiteks suhkrut (40,2 mln t), melassi (15,2 mln t), odraõlut (13,3 mln t), sojaõli (7 mln t), puuvilla seemneid (3 mln t) ja puuvilla[3].
Veel Brasiilias toodetakse lehmapiima (32,3 mln t), kanaliha (11,6 mln t), veiseliha (9,4 mln t), sealiha (3,5 mln t), kanamunasid (2,1 mln t) ja veisenahku (849 tuh t)[3].
Lisaks Brasiilias toodetakse rasvata piima (2,2 mln t), rasva (553 tuh t), kuiva rasvata piima (531 tuh t) ja searasva (429 tuh t)[3].
Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]
Import[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Brasiilias importeeritakse nisu (5,7 mln t), linnaseid (806 tuh t), nisujahu (720 tuh t), maisi (656 tuh t), riisi (581 tuh t) ja otra (320 tuh t)[3].
Eksport[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Brasiilias eksporteeritakse soojaubasid (32,9 mln t), suhkrut (20 mln t), maisi (9,5 mln t), rafineeritud suhkrut (5,2 mln t), kanaliha (3,6 mln t), nisu (2,4 mln t), rohelist kohvi (1,8 mln t) ja riisi (1,3 mln t)[3].
Sellest võiks kindlat järeldust teha, et Brasiilias on ülekaalus eksport.