Kasutaja:Eidemiller/Norra põllumajandus

Põllumajanduse osatähtus riigi SKTs on 2.7%. Põllumajanduse osatähtsus rahvastiku hõivatuses 2.9%. See räägib sellest,et selle majandusharu roll riigi majanduses on väike. Pinnamood Norras on peamiselt mägine, aga idaosas asuvad suured orud. Norra asub parasvöötmes. Seal on taiga- ja segametsade leet- ja pruunmullad, mis on väheviljakad. Need loodustingimused on eriti soodsad põllumajanduse arengule Norra edelaosas. Põllumaa hõlmab 3.3% riigi territooriumist, sellest 2.7% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 0.01%. Rohumaad hõlmuvad 0.6% Norra territooriumist, metsad hõlmuvad 33.3% ja muud maad - 63.4%.

Norra mets(Tromsø)

Taimekasvatus.

Teraviljadest Norras kasvatatakse nisu, mille 2011. aastal oli toodetud 265 tuhat t. Norras kasvatatakse erinevaid kultuure, nagu kartul (297 tuhat t), raps (10 tuhat t), tomatid (13 tuhat t), õunad (12 tuhat t), kurgid (19 tuhat t), roheline sibul (15 tuhat t), maasikas, porgand, sigur ja muud.

Põld Norras

Loomakasvatus.

Norras on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade arv 2011. aasta seisuga FAO andmetel: kanad - 3900 tuhat päid, küülikud ja jänesed - 2 tuhat päid, kalkunid - 450 tuhat päid, pardid - 115 tuhat päid, veised - 862485 päid, lambad - 2300000 päid, kitsed - 68000 päid, sead - 845000 päid, hobused - 36188 päid.

Norra lambad

Toiduainetööstus.

Norras toodetakse palju lehmapiima, mille 2011. aastal oli toodetud 1, 515 mln t, ka toodeti 234 tuhat t õlu, 20 tuhat t kitsepiima, 126 tuhat t sealiha, 576 tuhat t rasvata piima, 81 tuhat t juustu ja muud.

Kaubandus.

Norrast eksporditakse sojauba(165 tuhat t 2010 aastal), juust (13 tuhat t 2010 aastal). Sinna imporditatakse sojauba (409 tuhat t 2010 aastal), nisu (384 tuhat t 2010 aastal), rapsiõli (184 tuhat t).