Karl August Senff

Allikas: Vikipeedia
Karl August Senff
Sünniaeg 12. märts 1770
Kreypau, Preisimaa
Surmaaeg 14. jaanuar 1838 (67-aastaselt)
Tartu
Rahvus sakslane
Tegevusala graafik ja maalikunstnik
Kunsti õppinud Leipzigis, Halles ja Dresdenis
Kunstivool klassitsism
„Professor Lorenz Ferdinand Ewersi portree“, õli lõuendil, 19. saj,

Karl (ka Carl) August Senff (12. märts 1770, Kreypau, Preisimaa14. jaanuar 1838, Tartu) oli baltisaksa graafik ja maalikunstnik.

Senff sündis Kreypaus Merseburgi lähedal. Pastorist isa soovitatud meditsiiniõpingute asemel alustas kunstiõpinguid Leipzigi Kunstiakadeemias. Õppinud A. Fr. Oeseri juhitud akadeemias lühikest aega, jätkas 1795 Dresdenis Christian Leberecht Vogeli, hilisema Dresdeni Kunstiakadeemia professori eraõpilasena[1].

1803. aastal palkas Tartu Ülikool ta joonistamise ja vaselõike õpetajaks. Ta õpetas joonistamist ja graafilisi tehnikaid, mida ise väga hästi valdas. 1824. aastast on teada, et ta õpetas ka õlimaali[2]. Senff võttis osa esimese kunstinäituse korraldamisest 1835. aastal Tartus, kus olid välismaa meistrite kõrval väljas ka tema enda ning ka August Matthias Hageni ja Friedrich Ludwig von Maydelli tööd. 1818. aastal kinnitati ta erakorraliseks professoriks.

Kuigi ülikooli joonistuskooli õpetus oli ennekõike suunatud loodusteaduste ja meditsiinitudengitele käelise tegevuse arendamiseks, mitte niivõrd kunstnike koolitamiseks, oli Senffi õpilaste hulgas ligi 30 Eesti kunstiajaloos hiljem tuntuks saanud kunstnikku ja kunstiõpetajat, teiste seas August Philipp Klara, August Matthias Hagen, August Georg Wilhelm Pezold, Friedrich Ludwig von Maydell ja Woldemar Friedrich Krüger[3]. Tartus viibimise ajal õppis Senffi juures joonistamist ka Vene luuletaja Vladimir Žukovski.

Pearõhk Senffi enda loomingust langeb graafikale. Ta viljeles vaselõiget, punktiirmaneeri, pliiatsimaneeri, akvatintat, oforti ja litograafiat. Ta on loonud ka pastelle, seepiajoonistusi, guašše, akvarelle ning arvatavasti ka õlimaale.

Senffi Tartu-perioodi loomingust enamuse moodustavad portreed. Juba 1805. aastal valmis kunstiajaloolase Johann Joachim Winckelmanni portree. 1807. aastast on teada Tartu ülikooli kuraatori ja tuntud saksa kirjaniku Friedrich Maximilian von Klingeri portreegravüür. 1813. aastal komandeeriti Senff Dessausse, eesmärgiga portreteerida feldmarssal krahv Peter Wittgensteini. Tänapäeval Tartu Kunstimuuseumis säilitatava pastellmaali alusel valmis peagi vasegravüüris portree. Juba 1810 oli ta joonistanud kindralsuperintendenti J. G. Sonntagi ning Liivi-, Kura- ja Eestimaa kindralkuberneri markii Filippo Pauluccit. 1816 joonistas ta feldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly portree, mille alusel valminud portreegravüüri kasutas inglise maalikunstnik George Dawe Barclay de Tolly täisfiguurilise portree maalimiseks Talvepalee Sõjagalerii jaoks. See portree oli omakorda eeskujuks V. I. Demut-Malinovskile Barclay de Tolly monumendi loomisel Tartusse. Senffi katsetustest litograafiaga on teada arstiteaduse professori Johann Friedrich Erdmanni portree, mis trükiti Peterburis[4].

Maastikuvaadetest on tuntuim tema 1803. aastal valminud vasegravüür Tartu vaatega ning teada on mõned tuši- ja seepiajoonistused, mis kujutavad Tartu ümbrust. Tema illustreeritud oli 1827. aastal välja antud Tartu ülikooli juubelialbum, mis sisaldab 19 tahvlit Tartu ülikooli hoonete vaateid. Lisaks andis ta välja seitse joonistuseeskujude vihikut[4] ning kreiskoolidele suunatud geomeetrilise joonestamise õpiku.

Tema elumaja Tartus asus Tiigi tänava alguses, selle juurde rajatud treppe hakati kutsuma Senffi treppideks.

Kunstnikuna tegutses ka Senffi poeg Karl Julius Senff. Senffi õemees oli Tartu ülikooli matemaatika ja astronoomia erakorraline professor Ernst Christoph Friedrich Knorre

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/senff.htm Karl August Senff 1770-1838
  2. viide?
  3. Karl August Senff TÜ kunstimuuseumis, 05.04.2010, Sirp
  4. 4,0 4,1 Voldemar Vaga, Karl August Senff 1770-1838, Kunst 3, 1969

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]