Kallistrat Žakov
Kallistrat Žakov (vene Каллистрат Фалалеевич Жаков; komi Жаков Пальӧ Кальӧ ; 30. september (vkj 18. september) 1866 Davponi küla (tänapäeva Sõktõvkari territooriumil), Ust-Sõssolski maakond, Vologda kubermang – 20. jaanuar 1926 Riia) oli komi filosoof, teadlane, kirjanik ja ühiskonnategelane. Ta kirjutas põhiliselt vene keeles.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kallistrat Žakov oli pärit talupojaseisusest käsitöölise perekonnast. Perekonnas oli üksteist last.[1] 1879. aastal lõpetas ta Ust-Sõssolski maakonnakooli ja 1884. aastal Totma õpetajate seminari. 1885. aastast alates töötas ta lihttöölisena Holunitski raudteetehases Vjatka kubermangus ja vallakirjutajana Kortkerosi külas.[2] 1887. aastal pääses ta õppima Vologda reaalkooli, mille ta lõpetas 1891. aastal eksternina. Ta asus õppima Peterburi Metsandusinstituudis, kuid jättis selle varsti pooleli. Žakov pöördus tagasi Vologda kubermangu ja õpetas pool aastat Zaozerski erakla kloostrikoolis ning valmistus preestriks saama, ent sunniti seal lahkuma. 1892. aasta maist kuni 1895. aasta kevadeni elas ta politsei järelevalve all Vologdas ja tal oli keelatud linnast lahkuda.[3]
1895. aastal sooritas Žakov Vologda klassikalise gümnaasiumi juures küpsuseksamid ja tal lubati linnast lahkuda. Žakov astus Kiievi Püha Vladimiri Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda, 1897. aastal läks aga üle ajaloo-filoloogiateaduskonda. 1899. aastal tühistati pealinnade ülikoolides õppimise keeld ja Žakov toodi üle Peterburi Ülikooli ajaloofiloloogiateaduskonna kolmandale kursusele. 1901. aastal lõpetas Žakov edukalt Peterburi Ülikooli. Ta jäeti vene keele ja kirjanduse kateedri juurde teaduslikule tööle. 1902. aastal kaitses ta magistriväitekirja "О грамматическом строе зырянского языка" ('Sürja keele grammatilisest süsteemist'). Pärast magistriväitekirja kaitsmist sai Žakov lühikeseks ajaks Peterburi Ülikooli eradotsendiks. Edasi teenis ta elatist loengute pidamisega mitmetes õppeasutustes ja kursustel. 1908. aastal kutsus akadeemik Vladimir Behterev Žakovi vastloodud Peterburi Psühhoneuroloogiainstituuti loogika eradotsendiks. 1911. aastal sai Žakov selle instituudi professoriks ja töötas sellel kohal kuni asutuse sulgemiseni 1917. aasta veebruaris. Professoritöö kõrval tegeles ta ühiskondlike probleemidega, filosoofiaga, loodus- ja humanitaarteadustega ning ilukirjandusega. 1917. aasta kevadel lahkus Žakov Peterburist ja asus elama Valga lähedal oma lätlannast abikaasa Alida Priede kodutallu, hiljem aga koliti Valgasse. 1917. aasta detsembrist kuni 1919. aasta kevadeni elas ta Pihkvas, kus töötas õpetaja ja õppejõuna. 1919. aasta augusti lõpus kolis Žakov Valgasse ja määrati septembris Tartu Ülikooli sürja keele lektoriks ja filosoofiaprofessori kohusetäitjaks. Tartu Ülikooli õppejõuna töötas ta kuni 1921. aasta 1. juulini. 1921. aasta lõpus kolis Žakov Riiga. Žakov elas Riias majanduslikult kitsastes oludes, tema ainsaks sissetulekuks olid loengud. 20. jaanuaril 1926 suri ta Riia Linnahaiglas maksavähki.[4]
Kirjanduslik looming[muuda | muuda lähteteksti]
1905. aastal ilmus Peterburis Žakovi jutustustekogu "На Север в поисках за Памом Бурмортом" ('Põhjalas Pam Bur-morti otsinguil'). Aastail 1912–1914 ilmus Peterburis neli esimest köidet Žakovi autobiograafilisest arenguromaanist "Сквозь строй жизни" ('Läbi karmi elu'). Teiseks Žakovi oluliseks teoseks on 1916. aastal Soomes valminud eepos "Biarmia" (ilmunud eesti keeles 2015. aastal).
Filosoofia[muuda | muuda lähteteksti]
20. sajandi algul lõi Kallistrat Žakov oma filosoofilise õpetuse – limitismi. Limitism oli Žakovi järgi kõigi inimteadmiste süntees, mis pidi ühendama religiooni, teaduse ja kunsti, ületama materialismi ja idealismi vahelised vastuolud.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Жаков Каллистрат Фалалеевич Cultinfo
- ↑ Каллистрат Жаков livelib.ru
- ↑ Об истории, культуре и современных проблемах коми. Часть 6. Социальный Компас
- ↑ Indrek Jääts. Kallistrat Žakov : komi kirjanik ja filosoof. Akadeemia, 2000, nr. 6, lk. 1268-1287