Juuru Püha Vassili Suure kogudus
Juuru Püha Vassili Suure kogudus oli aastatel 1887–1963 tänase Rapla maakonna Rapla valla territooriumil Juuru Juuru vallas asunud õigeusu kogudus, mis kasutas Juuru Püha Vassili Suure kirikut.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Õigeusu levimine Juuru aladel toimus 1880. aastatel Lääne- ja Põhja-Eestis aset leidnud kirikuvahetusliikumise kontekstis. 1886. aastal soovisid mitmed tänase Harju- ja Raplamaa alade Tallinna kreisi talupojad üle minna õigeusku. Riia piiskopi nõusolekul saadeti neid õigeusku salvima toonane Tallinna Issanda Muutmise peakiriku preester Andrei Teppaks-Pavlov ja köster Mihhail Uusna. Kokku läks õigeusku umbes 1000 inimest Angerja, Järlepa, Mahtra, Kuimetsa, Kaiu, Juuru ja Lohu vallast.[1]
Juuru kogudus avati Vene Õigeusu Kiriku Pühima Valitseva Sinodi loaga 12. mail 1887 ja koguduse esimeseks vaimulikuks nimetati piirkonnas varem õigeusu levitamisega tegelenud ülempreester Andrei Teppaks-Pavlov. Juuru õigeusu koguduse koosseisu arvati toonase Juuru, Ingliste, Vahastu, Kaiu, Kuimetsa, Triigi, Kuivjõe, Tuhala, Kohila, Hageri, Kernu ja Rapla valla õigeusklikud elanikud.[1][2]
Kogudus pidas esialgu jumalateenistusi Juuru vallas Kärneri ja Hansu taludes. 1890. aastal kinkis kohalik Juuru mõisnik Boriss von Maydell kogudusele kiriku ja kalmistu jaoks 5 hektarit maad. Koguduse maja valmis 1891. aastal, suur kahe altariga kivist Püha Vassili Suure kirik 1893. aastal. Kiriku ehitamist toetas 27 000 rublaga Ufa kaupmees Mihhail Pupõšev. Kirik pühitseti 4. sajandi Bütsantsi teoloogile, kirikuisa Basileios Suurele, keda venepäraselt tuntakse Vassili Suure nime all. Nime valikul mängis olulist rolli see, et kaupmees Pupõševi isa nimi oli Vassili.[1]
1890. aastate alguseks oli kogudus kasvanud 1471 liikmeni, liikmete seas oli nii eestlasi kui ka venelasi. Juuru õigeusklike suure arvu tõttu eraldus 1893. aastal Angerja kogudus ja 1896. aastal Kuimetsa kogudus. Edaspidi hakkas Juuru kogudus kahanema, 1933. aastal oli seal veel ainult 241 liiget.
Nõukogude võimu religioonipoliitika mõjutas olulisel määral koguduse tegevust. 1955. aastal riigistati Rapla rajooni TRSN täitevkomitee ja Vene Õigeusu Kiriku Asjade Nõukogu kohaliku voliniku ühisel algatusel 1891. aastal ehitatud kogudusemaja.[3] Suurema osa nõukogude ajast haldasid kogudust hooldajapreestrid. Jumalateenistuste pidamine lakkas koguduses lõplikult 1961. aastal, kui Jakob Kiiratsi asemel kogudusele enam uut hooldajapreestrit ei nimetatud.
Kogudus suleti ametlikult 15. novembril 1963[4] ja selle liikmed ühinesid Lelle Püha Kolmainu kogudusega. Kirikuhoone anti üle Mahtra sovhoosile.
Koguduses teeninud preestrid[muuda | muuda lähteteksti]
Juuru õigeusu kogudust on alates selle asutamisest teeninud järgmised preestrid:[5]
- 1887–1888 Andrei Teppaks-Pavlov
- 1887–1906 Mihhail Uusna
- 1907–1908 Theodor Vaher
- 1908–1913 Pavel Panov
- 1913–1916 Jakob Endrekson
- 1916–1919 Joann Melts
- 1920–1933 Joann Ümarik
- 1933–1936 Feliks Remberg
- 1936 Konon Kolon (kohusetäitja)
- 1936–1942 Aleksander Maripuu (a-st 1940 kohusetäitja)
- 1942 Konstantin Kaus
- 1942–1944 Lazar (Sarv) (kohusetäitja)
- 1944 Arkadi Nael
- 1944 Joann Randvere (kohusetäitja)
- 1945–1946 Anton Angerjas (kohusetäitja)
- 1946–1952 Mihhail Raud[6]
- 1952 Lazar (Sarv) (kohusetäitja)[6][7]
- 1952–1955 Konon Kolon (kohusetäitja)[7][8]
- 1955–1957 Jakob Kiirats (kohusetäitja)[8]
- 1957–1959 Jakob Mölter
- 1960–1961 Jakob Kiirats (kohusetäitja)
Koguduses teeninud köstreid[muuda | muuda lähteteksti]
Siin on loetletud mõned Juuru õigeusu kogudust teeninud köstrid:[9]
- 1887–1889 Peeter Talts
- 1887–1889 Anton Kärk
- 1887–1902 Anton Okas
- 1890–1892 Georgi Sander
- 1900–1901 Teodor Männikson
- 1908–1911 Avenir Hrebtov
- 1911–1913 Georgi Blau
- 1912–1916 Theodor Rõbakov
- 1917–1918 Aleksandr Girin
- 1918–1919 Nikolai Okas
- 1919 Anton Martinson
- 1919–1922 Aleksander Pärl
- 1923–1924 Joann Kaevand
- 1929–1930 Dimitri Šamardin
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Juuru Püha Vassili Suure kirik
- Angerja Issanda Taevaminemise kogudus
- Kuimetsa Ristija Johannese kogudus
- Lelle Püha Kolmainu kogudus
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Arussaare Issanda Taevaminemise koguduse ajalugu Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (vaadatud 26.08.2019).
- ↑ Vaimulike andmebaas: Andrei Teppaks/Pavlov Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (vaadatud 27.08.2019).
- ↑ Sõtšov, Andrei. Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008, lk 57.
- ↑ Sõtšov, Andrei. Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008, lk 194.
- ↑ Vaimulike andmebaas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (vaadatud 28.08.2019)
- ↑ 6,0 6,1 Eesti Piiskopkonna Teataja, 20.03.1952.
- ↑ 7,0 7,1 Eesti Piiskopkonna Teataja, 5.07.1952.
- ↑ 8,0 8,1 Eesti Piiskopkonna Teataja, 8.07.1955.
- ↑ Köstrite ja koorijuhtide andmebaas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (vaadatud 28.08.2019)