Frans de Waal

Haridus ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

1970. aastal sai de Waal esimese akadeemilise kraadi (kandidaats bioloogias) Nijmegenis asuvast Nijmegeni Ülikoolist. Teise kraadi (doctorandus bioloogias) sai ta 1973. aastal Groningeni Ülikoolist.

De Waal, kelle uurimistöö oli mõjutatud Niko Tinbergeni töödest, sai 1977. aastal Utrechti Ülikoolist doktorikraadi (PhD) bioloogias. Tema doktoritöö, mis käsitles makaakide agressiivset käitumist ^[1], juhendajaks oli Jan van Hooff.

1981. aastal siirdus de Waal USA-sse, kus jätkas primaatide käitumise uurimist, esialgu Wisconsini osariigis. 1991. aastast töötab ta Atlantas Emory Ülikoolis, kus oli 1991–1993 psühholoogia osakonnas kaasprofessor ja 1993. aastast on primaatide käitumise uurimise professor. Ühtlasi juhib ta 1997. aastast Living Links Centerit Yerkesi Riiklikus Primaatide Uurimiskeskuses Atlantas. 2013. aastal nimetas Utrechti Ülikool de Waali distingeeritud professoriks.

2008. aastal sai Frans de Waal USA kodakondsuse.

Frans B. M. de Waal, Joshua M. Plotnik ja Diana Reiss, Self-recognition in an Asian elephant, aasia elevantide (Elephas maximus) eneseteadvuse uuring, PNAS, 103 (45) 17053-17057, 2006
Waal, Frans de ja Jennifer J. Pokorny, "Faces and Behinds: Chimpanzee Sex Perception", Advanced Science Letters, 1, 99–103, 2008.
Waal, Frans de ja Jennifer J. Pokorny, Monkeys recognize the faces of group mates in photographs, PNAS, 106 (51) 21539-21543; 2009.

Dr Sue Johnson kirjeldab oma raamatus "Armastuse tähendus. Uus revolutsiooniline teadus armastusest" (2014) ahvide uurija Frans de Waali raamatu "The Age of Empathy" ('Empaatia ajastu') põhjal autori selget seisukohta: empaatiavõimet ei ole antud ainult inimestele. Kõik liigid, nende hulgas inimesed, inimahvid, delfiinid ja elevandid, kelle peaajus on peegelneuronid ja eneseteadvus, reageerivad üksteise valule ning ka leinavad, kui sureb nende liigikaaslane. Ta toob näite reesusahvide käitumise kohta. Reesusahvid ei ole nõus tõmbama ketti, millega tagatakse juurdepääs toidule, juhul kui sama tegevus annab nende kõrvalpuuris olevale naabrile elektrilöögi.

Šimpansid pakuvad tröösti, sasivad teise karva ja kallistavad ning häälitsevad lohutamaks karja vanema liikmega võitluse kaotanud liigikaaslast.

1993 – valiti Hollandi Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia korrespondentliikmeks
2004 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks (antropoloogia sektsioon)
2005 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks (sotsiaalteaduste klass)
2007 – valiti ajakirja Time 100 mõjukama inimese hulka
2008 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks (evolutsioonibioloogia ja ökoloogia eriala)
2012 – Ig Nobeli auhind anatoomia alal (koos Jennifer Pokornyga) šimpanside-alase uurimistöö eest "Faces and Behinds:Chimpanzee Sex Perception".
2013 – Utrechti Ülikooli audoktor
2013 – Edward O. Wilson Biodiversity Technology Pioneer Award
2018 – Yale'i Ülikooli audoktor

Diana Reiss, Lori Marino, Mirror self-recognition in the bottlenose dolphin: A case of cognitive convergence, PNAS, 98 (10) 5937-5942; https://doi.org/10.1073/pnas.101086398, 2001.
Waal, Frans de. Age of Empathy: Nature's Lessons for a Kinder Society., Souvenir Press Ltd, 2011
Waal, Frans de. Are We Smart Enough to Know How Smart Animals Are?, Granta Books, 2017
Waal, Frans de. Different: Gender Through the Eyes of a Primatologist, W. W. Norton & Company 2022

Waal, Frans de 2018. Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad? (Sari "Looduse lood".) (Tõlkinud Olav Renno ja Tiina Randus.) Tallinn: Tänapäev
Waal, Frans de 2020. Mama viimane kallistus. Loomade emotsioonid ja mida me neist enda kohta teada saame (Sari "Postimehe raamat"), Postimees.

Talis Bachmann, Rait Maruste, "Psühholoogia alused", Kirjastus Ilo, Tallinn, lk 218–219, 2001
Sue Johnson, "Armastuse tähendus. Uus revolutsiooniline teadus armastusest", 2014

Frans de Waal – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis