Hruštšovka
Hruštšovka (vene keeles хрущёвка) on kunagise Moskva peaarhitekti Vitali Lagutenko projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorruseline paneel- või telliselamu.[1] Nõukogude Liidus ehitati hruštšovkasid massiliselt eelkõige Nikita Hruštšovi võimuloleku ajal, kelle järgi nad said ka hüüdnime. Nendesse majutati 25% NSV Liidu rahvastikust ehk 57 miljonit inimest.[1] Hruštšovkasid ehitati aastatel 1959–1985.[viide?]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti oludes võib nendeks pidada eeskätt tüüpprojekti 1-317 järgi ehitatud maju.[2] Eesti NSV-s püstitati selliseid maju valdavalt aastatel 1955–1965, ning ehitati kaht tüüpi hruštšovkasid: algul silikaattellistest, hiljem kohalikust põlevkivituhast püstplokkidest.[1] Kahekorruselisi ühe trepikoja ja kaheksa korteriga tüüpmaju ehitati (tüüpprojekt 1-317-14) ka maale.
Eestis levinud madal viilkatus ja teised siinsetele hruštšovkadele omased detailid, näiteks akende jaotus, viitavad Skandinaavia maade arhitektuurile.
Hooneehituslikud omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Hruštšovkadele on iseloomulik rõdude puudumine. Erandjuhtudel, näiteks Tallinnas Nafta 1 ja Sillamäel Raja tänaval asuvatel majadel on siiski juba hoone ehitamisest saadik olnud ka rõdud.
Esineb ka eraldi suure aknapinnaga eenduvate erkeritega hruštšovkatüüp, näiteks Tallinnas Majaka 27 ja Tartus Turu 11.
Paljudes seda tüüpi majades olid korterid madalad 2,5 meetrit, kuigi seda ei saa öelda Eestis kasutusel olnud 1-317 projekti kohta. Trepikoda on kitsas ning korterite uksed ligistikku. Hoone siseseinad on enamasti kehva heliisolatsiooniga, korterisisesed seinad pole tavaliselt kandevseinad. Seesugused majad ehitati kuni viiekorruselised, sest see oli suurim lubatud korruste arv ilma liftita majades.
Korterid ehitati valdavalt ühe- kuni kolmetoalised, neis oli pisike esik ja WC-ga vannituba (2–3,5 m²). Köögipind on üldjuhul väga väike (5 m²), kööki viib elutoast uks.
Tallinnas ja Tartus[muuda | muuda lähteteksti]
2009. aasta lõpus arhitekt Rein Murula ja Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste koostatud uuringu põhjal on Tallinna hruštšovkades kokku üle 10 000 korteri; igas elamus 16–80 korterit.[3]
Suurim hruštšovkade piirkond Tallinnas on Stroomi ranna-ala, kus paikneb umbkaudu 50 maja; väiksemad on Paldiski maanteel / Sõle tänaval, Pärnu maanteel, Tööstuse tänaval, Spordi tänaval, Sõle tänaval ja Uue Maailma asumis.[1]
Hruštšovkasid ehitati ka kesklinna: Tallinnas näiteks Maneeži ja Gonsiori tänavale, Tina, Raua ja Vase tänavale ning üks isegi vanalinna Vene tänavale (nr 11); Tartus Aleksandri ja Tiigi tänavale ning üks koguni vanalinna Jaani kiriku kõrvale. Üldiselt on neid võimalik leida peaaegu kõigist Eesti linnadest.
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
-
Kolmekorruseline silikaattellistest maja Tartus -
Kauplusega hruštšovkaversioon -
Ventilatsioonipiludega akende all
Tüüpprojekte[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis tuntakse just neid tüüpprojekte hruštšovkadena. Tallinna "mägede" paneelelamute tüüpprojektid on teised, ning kuigi Eestis neid hruštšovkadeks ei peeta, siis Läänes küll.
Tüüpprojekt 1-317[muuda | muuda lähteteksti]
- Tüüpprojekt 1-317, nt Gonsiori tänav 18 ja Kesk-Ameerika tänav 3, Komeedi tänav 4, Luha tänav 10, Lõime tänav 25, 27, 29, Madala tänav 4, 6, 8, 10, Mulla tänav 4, Pae tänav 44, Pelguranna tänav 39, Punane tänav 13, Randla tänav 14, 16, Spordi tänav 3, Telliskivi tänav 9, Tuulemaa tänav 17, Vihuri tänav 1, 5, Väike-Ameerika tänav 21 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317-3, nt Koskla tänav 8, 10 ja Marta tänav 12, 14, Sõpruse puiestee, 10, 12, 14, Uuslinna tänav 2, 4, Valge tänav 12, 12a Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317-4
- Tüüpprojekt 1-317-4P, nt Amburi tänav 9, 10, 11, 13, 15, 16, 17, 18
- Tüüpprojekt 1K-317-5, nt Kaera tänav 19 ja Killustiku tänav 5, 4, 9, Majaka põik 11 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317-7, nt Alajaama tänav 12, Majaka põik 8, Raua tänav 24, Tuisu tänav 4, Väike-Ameerika tänav 9, Angerja tänav 3 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317-9, nt Energia tänav 1, 3, 5, 7, 9 ja Kotka tänav 1, Lagle puiestee 2 ning Lastekodu tänav 39, Liivalaia tänav 16, Lõime tänav 26, 28, 30, 31, 32, Madala tänav 20, 22, 24, 26, 28, 30, Majaka tänav 5, 9, 13, 17, 19, Paldiski maantee 65, Pallasti tänav 10, 12, Pelguranna tänav 5, 7, 9, 11, 13, 15, 37, Peterburi tee 6, 8, Puhangu tänav 26, Tehnika tänav 139, Tulika tänav 50, 52, Väike-Ameerika tänav 1, Võistluse tänav 21 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317-9T, nt Vasara tänav 2, 2b, 2c Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317-10, nt Nisu tänav 30, 32, 34, Pelguranna tänav 19, 21, 23, 25, 27, Randla tänav 8, 12, Kopli tänav 98a, 98b Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317A-11, nt Filtri tee 6 Tallinnas
.jpg)
- Tüüpprojekt 1-317A-12, nt Energia tänav 2, 4, 6 ja Gonsiori tänav 10, 12 ning Liivalaia tänav 5, Sõle tänav 3, 7, 9, Tööstuse tänav 75 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317-14, nt Filtri tee 8 ja Kari tänav 26 ning Kopliranna tänav 24, 26, Pelguranna tänav 41, 45, 47, 51, 53, Puhangu tänav 28, 30, 34 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317А-14, nt Kristiina tänav 26 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317А-14E, nt Kopli tänav 100a, Ankru tänav 11 ja 13 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317А-15, nt Akadeemia tee 52, 54, 56 ja Asunduse tänav 13, Eduard Vilde tee 123, 125, 127, 133, 135, 137, 141, 143 ning Lasnamäe tänav 34, 36, 38, 40, 42, Tööstuse tänav 79, 81 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317А-15М, nt Pärnu maantee 66, 76, 107 ja Alajaama 8 ning Kari tänav 1, Lasnamäe tänav 32, Raudtee tänav 52a, Spordi tänav 7, Sõle tänav 61, Tööstuse tänav 83 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317A-16, nt Angerja tänav 4, 6, 7, 8, 9, 10, Randla tänav 10, Sõle tänav 57, Tuha tänav 5, Veerenni tänav 4 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317-19 ühiselamu/hotell, nt Akadeemia tee 5, 7/1 ja 7/2, Randla tänav 11, Kopli tänav 100b Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317A-19 (ühiselamu), nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46 ja Pae tänav 23a, Paldiski maantee 75, Puhangu tänav 8, 10, Sõle tänav 18, 58, Sõpruse puiestee 3, 5, Uus-Maleva tänav 6, Valdeku tänav 105 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317-20, nt Angerja tänav 5, Pallasti tänav 33 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317-21, nt Gonsiori tänav 8, Nisu tänav 28 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-317А-21, nt Koidu tänav 118 Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-318
Tüüpprojektid 1-4...[muuda | muuda lähteteksti]
- Tüüpprojekt 1-404-3, nt Vasara tänav 1 / Kopli tänav 69E Tallinnas
- Tüüpprojekt 1-432, nt Endla tänav 88, 90, Jakobi tänav 19, Juurdeveo tänav 10, Kiisa tänav 7 ja 9, Pae tänav 31, 33, 48, 50, 52, Paldiski maantee 51, Pronksi tänav 4, Pärnu maantee, 123a, 125, 125a, Tartu maantee 70, Tatari tänav 46, Tehnika tänav 41, Uus-Sadama tänav 15, Vasara tänav 4, Veerenni tänav 1, Tallinnas ja Tartus Tiigi tn, R. Pälsoni (Pepleri) tn elamud[4]
- Tüüpprojekt 1-439А, nt Kruusa tänav 11, 11a, 15 ja Põhja tänav 10 Keilas
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Viitsütikuga pomm: sajad Tallinna elamud, mis vajaksid lammutamist. Eesti Ekspress, 16. veebruar 2010
- ↑ "VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini". Postimees. 10. märts 2021. Vaadatud 24. märtsil 2021.
- ↑ Linnaehituslik analüüs ja planeerimisettepanekud 1960-ndate tüüpelamute (seeria 1-317) kvartalite kaasajastamiseks, Rein Murula Arhitektuuribüroo
- ↑ Enriko Talvistu, Kogumik vaatleb Kivi aega arhitektuuris, www.postimees.ee, 30. august 2005
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hruštšovka |
- Mart Kalm: Saunapidu suvilas. Nõukogude eestlased Soome järgi läänt mängimas
- Reet Varblane: 1960. aastate arhitektuurist, ajast ja vaimust Sirp 31. august 2007
- Viitsütikuga pomm: sajad Tallinna elamud, mis vajaksid lammutamist Eesti Ekspress, 16. veebruar 2010
- Fotograaf nägi: hruštšovka Jaani Kiriku kõrval Postimees, 28. aprill 2012
- Merilin Pärli. Hrutštšovkadest "smartovkadeks" ehk kuidas Tartust saab Euroopa energiatõhususe eeskuju ERR, 14. aprill 2016