Lift
Lift (ingliskeelsest sõnast lift 'tõstma') on katkendliku talitlusega paikne tõstuk, mille kabiin või platvorm liigub mööda igast küljest suletud püstisesse šahti paigaldatud jäiku juhikuid.[1]
Tavaliselt käitab lifti elektrimootor. Selle abil liigutatakse tõstetrosse või niisuguseid vastukaalusüsteeme nagu tali või pumbatakse vedelikku niisugustesse hüdraulilistesse tõstesüsteemidesse, mis töötavad tungraua põhimõttel.
Mõnikord liiguvad kaks lifti paarikaupa sünkroonselt, alati teineteise vastassuunas, ja toimivad niimoodi teineteise vastukaaluna.
Tänapäeval on paljukorruselistes majades liftide olemasolu kohustuslik, sest muidu on ratastooliga majas liikuda sageli võimatu, eriti kui kaldteede ehitamine ratastoolide jaoks pole praktiline.
2008. aasta seisuga oli maailmas kõige rohkem lifte Itaalias: 900 tuhat. Järgnesid USA 700 tuhande ja Hiina 610 tuhande liftiga. Brasiilias oli umbes 300 tuhat lifti.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Esimene viide liftile pärineb vanarooma arhitekti Vitruviuse töödest. Vitruvius teatas, et Archimedes olevat ehitanud lifti tõenäoliselt 236 eKr.
Kuigi paljud antiikaja saavutused hiljem unustati, ei kuulunud lift nende hulka. Hilisematel sajanditel on mitmelt poolt säilinud andmeid liftide kohta. Need töötasid tavaliselt kas liftisõitja enese või loomade lihaste jõul.
Tehnilises plaanis oli kõige olulisem samm tänapäevaste liftide leiutamisel kruviülekande leiutamine. Kruviülekanne võimaldas muuta pöördliikumise kulgliikumiseks.
Esimese kruviülekannet kasutava lifti leiutas Ivan Kulibin. See paigaldati 1793 Talvepaleesse ja seda kasutati mõni aasta hiljem ka Moskva lähedal Arhangelskojes. Londonis ehitati esimene niisugune lift alles 1825.
Esimesed liftid olid ohtlikud. Kui tross katkes, kukkus lift šahti põhja ja polnud ime, kui liftis viibinud inimesed hukkusid. Tolle aja tehnohooldus oli sageli puudulik, mistõttu lifti seisukorda ei kontrollitud sageli. Sellepärast jäi tihtipeale avastamata, et trossi kasutuskestus on lõppenud ja tross vajab vahetamist. Mõnevõrra parandas olukorda mitme trossi kasutamine, millest igaüks eraldi võetunagi suutnuks lifti kanda, kuid ohtlikud olid tolle aja liftid endiselt.
19. sajandi keskel oli maailmas palju tüüpe lifte, millega tõsteti maaki. Enamik neist olid hüdraulilised. Nende all oli varbkolbpump. Lifti kõrval oli (tavaliselt terasest) toru, mida sai vedeliku (tavaliselt veega) täita. Toru täitmine veega suurendas rõhku pumbas ja see pani lifti tõusma. Need liftid kasutasid vastukaalusüsteemi, nii et pump ei pidanud kogu lifti raskust kandma. Kuid varbkolbpump ei olnud kõrgete hoonete jaoks praktiline, sest tema kasutamiseks pidi maja põhja all olema sama sügav šaht kui maja kõrge oli. Hiljem töötati välja trosside ja ülekanderataste süsteem, millel oli palju plokke.
1854 demonstreeris Elisha Otis (03.08. 1811 — 08.04. 1861) New Yorgis kabiinipüüdurit, seistes tõstukis ja lõigates läbi seda hoidva trossi. Pärast trossi katkemist ei kukkunud tõstuk maha, kuna seda hoidis püüdur.
Otis rajas 1853 ettevõtte Otis Elevator Company, mis on tänapäevani üks suurimaid liftide tootjaid maailmas.
1857 paigaldati esimene kabiinipüüduriga lift samal aastal New Yorgis valminud Haughwout Buildingisse. See lift maksis 300 USA dollarit ja liikus kiirusega 2 dm/s. See hoone on säilinud.
- 1861 – maailma esimene elektriajamiga lift
- 1867 – esimene hüdroajamiga lift
- 1878 – Liftide kiiruse suurenemise tõttu täiustati püüdesüsteemi.
- 1880 – Siemens & Halske alustas liftide tootmist, mille kiirus oli 2 m/s.
- 1917 – esimene lift Venemaal.
- 1967 – NSV Liidus oli kasutusel 36 liftimudelit.
- 1990 – Kasutusele võeti kontrollerid ja digitaalelektroonika.
Tüübid [muuda]
Eristatakse sõidu- ja kaubalifte. Sõiduliftid on ette nähtud inimeste ja kaubaliftid kaupade veoks. Sõiduliftide hulka kuuluvad näiteks reisi-, kiir- ja haiglaliftid. Kaubaliftid jagatakse üld- ja eriotstarbelisteks liftideks. Viimaste hulka kuuluvad näiteks kaupluseliftid.[1]
Ekspresslift ei teeninda kõiki korruseid. Näiteks võib tuua Maailma Kaubanduskeskuse, kus ei olnud lifti, millega saaks esimeselt korruselt kõige ülemisele sõita. Selle asemel oli kaks ümberistumiskohta 44. ja 78. korrusel. Maapinnal tuli valida ekspresslift, millega sõideti vahepeatusteta kas 44. või 78. korrusele, ja seal ümber istuda lifti, millega sai sõita vajalikule korrusele.
Lavatõstuk on eriotstarbeline lift, mida kasutatakse põhiliselt teatris. Sellega saab tõsta suurt osa lavast. Lavatõstuk talub väga suurt koormust: sellega saab tõsta tervet sümfooniaorkestrit ühekorraga. Lavatõstukiga on isegi elevante tõstetud. Need tõstukid on tavaliselt hüdraulilised ja liiguvad väga aeglaselt.
Sõiduliftid [muuda]
Sõidulifti kandevõime on 320–1600 kg, kiirus ½–4 m/s, kiirliftil kuni 7 m/s[1]. Kõrgetesse majadesse ehitatakse üldjuhul kiiremaid lifte kui madalatesse.
NSV Liidus ehitati sõiduliftid majadesse, kus oli rohkem kui 5 korrust. Sel põhjusel ehitatigi NSV Liidus suhteliselt palju 5-korruselisi maju.
Kõige levinumad on liftid, mis on mõeldud inimeste veoks. Need on laialt kasutusel elumajades ja büroohoonetes. Tavaliselt juhitakse neid liftist endast, kus on nuppudega juhtpaneel.
Haiglaliftid on mõeldud eelkõige haigete veoks.
Mõnel kahekorruselisel lennukil, näiteks Boeing 747 või Lockheed L-1011, on samuti lift, millega saab tõsta toidukärusid, aga millega saavad sõita ka stjuuardessid.
Maailmas on kohti, kus liftid kuuluvad ühistranspordi hulka. Näiteks Krimmis Jaltas ühendab lift mäe otsas olevaid hotelle Musta mere rannaga. Bilbao metroos saab Casco Viejo jaamast sõita liftiga läheduses oleva mäe tippu ja liftis kehtivad metroopiletid.
Kaubalift [muuda]
Kaubaliftid on mõeldud kaubaveoks. Nende kandevõime võib olla märgatavalt suurem kui reisiliftidel, aga nende kiirus on väiksem. Tüüpiline kandevõime on kuni 10 t ja kiirus 18–50 cm/s[1].
NSV Liidus ehitati kaubaliftid majadesse, mis olid kõrgemad kui 9 korrust. Sel põhjusel ehitatigi NSV Liidus suhteliselt palju 9-korruselisi maju.
Käsiliftid on käsiajamiga teenindusliftid, mis on mõeldud väikeste esemete transpordiks. Näiteks kasutatakse neid toidu veoks köögi ja toitlustusasutuse või söögitoa vahel, mis asuvad eri korrustel.
Seal, kus on vaja teisaldada autosid, aga ruumi on väga vähe, kasutatakse sõidukilifte. Need asuvad tavaliselt parkimismajades või autotehastes. Need liftid on hüdraulilised ja neil puudub vastukaal. Selleks, et ruumi otstarbekamalt kasutada, võib platvorm pöörelda, nii et juht ei pea tagurdama, vaid võib üksnes edasi sõita. Enamiku sõidukiliftide kandevõime on 2 tonni, kuid on ehitatud ka eriti suure tõstevõimega sõidukilifte, mis suudavad tõsta 20-tonniseid veoautosid. Kiievi metroos Dnipro jaamas on sõidukilift, millega tõstetakse rongivaguneid.
Lennukikandjatel on lifte, millega saab tõsta tervet lennukit. Sellised lennukikandjad on kahetekilised: ülemine on lennutekk ja alumine on angaaritekk. Nende liftide kandevõime võib olla kuni 90 tonni.
Lifti ehitus [muuda]
Põhiosad [muuda]
Lift koosneb järgmistest põhiosadest:[2]
- masinaruum
- vints ehk elektrimootor
- tõmbetrossid
- riputusseade
- püüdur ehk pidur
- kabiin
- kõrvaljuhe
- juhtklots
- šaht
- kabiini ja vastukaalu juhikud
- vastukaal
- puhver
- süvend
- pingutusplokk
- kiirusepiirik ja selle tross
- elektriseadmete kapp
Ajamid [muuda]
Hüdrauliline ajam [muuda]
Hüdrauliline ajam toimib rõhu all oleva vedeliku abil. Ajami tööks vajalikku energiat arvestatakse Bernoulli seaduse järgi: 
Elektriajam [muuda]
Pikemalt artiklis Asünkroonmootor
Tänapäeval kasutatakse liftides sageli elektriajamit. Kasuteguri suurendamiseks kasutatakse kolmefaasilist ajamit, mille pöördesagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Elektriajam vajab lisakorrust, kus paikneb masinaruum.
Euroopas kasutatakse tihti elektriajameid pingega 380, 400 ja 660 V vahelduvvoolu 50 Hz.
Eco Disk [muuda]
Eco Disk on lameajam, mille kasutamiseks ei ole vaja lisakorrust masinaruumi jaoks. Eco Disk paigaldakse liftišahti viimastel korrustel lifti kõrvale. Ajamit juhitakse šahtis asuvast kilbist. Ajamivõll ühendatakse terastrosside abil kabiini ja vastukaaluga, paindekohtades vähendavad kulumist rattad.
Ohutushoid [muuda]
Tavaliselt annab tootja liftidele 10-aastase garantii, pärast tähtaja lõppu tuleb sõlmede ülevaatus iga 12 kuu järel.
Liftide tüüpiline tootjapoolne kasutuskestus on 25 aastat. Seda kasutuskestust võimaldab saavutada lifti korrapärane ülevaatus ja hooldusvälpade järgimine. Sedamööda, kuidas lift vananeb, muutub siiski järjest keerulisemaks varuosade hankimine, ühtlasi halvenevad lifti sõiduomadused. Seetõttu võivad hoone omanikud otsustada, et lift vajab kaasajastamist.
Tavaliselt vahetatakse kaasajastamise käigus juhtimissüsteem, kõik elektrijuhtmed, nupud, asendi- ja suunanäidikud, riputusseadmed ja mootorid, kaasa arvatud uste liikumist kontrollivad mootorid. Kinnitustrosse, juhikuid ja teisi raskeid struktuure üldjuhul ei vahetata. Lifti kaasajastamise maksumus sõltub suuresti sellest, mis tüüpi seadmeid lifti kaasajastamise käigus paigaldatakse.
Kaasajastamine võib lifti töökindlust oluliselt suurendada, eriti kui mehaanilised releed ja kontaktid asendatakse elektroonilistega. Sõit võib muutuda sujuvamaks ja reisijate ohutus suureneda.
NSV Liidus olid liftiuksed konstruktsiooni tõttu kergesti avatavad. Liftišahtides oli palju teravaid, pinge all ja libedaid osi, mis võisid põhjustada sügavaid sisselõikeid, elektrilööke ja allakukkumist (paljud sõlmed olid õlitatud).
Ohutus [muuda]
Statistiliselt võttes on kandvate trossidega liftid ülimalt ohutud. Ükski sõiduk pole liftist ohutum. 1998. aasta hinnangute järgi on kõigest üks kaheksamiljondik protsenti anomaalne ja rõhuv enamus neist anomaaliatest ei kujuta endast inimelule ohtu, vaid on midagi sellist, et lifti uksed ei avane. Praktiliselt puuduvad niisugused õnnetused, kus lift kukuks liftišahti ja seal olnud inimesed hukkuksid.
Siiski hukkub igal aastal maailmas liftidega seotud õnnetustes paarkümmend inimest. Enamik surmajuhtumitest on seotud lifti hooldamisega – näiteks kui hooldustöötaja kummardub liiga kaugele ja kukub šahti või kui ta jääb lifti liikuvate osade vahele. Ülejäänud surmajuhtumitest enamik on seda tüüpi, et korrusel avanevad liftišahti uksed, kuigi nende taga lifti pole, ja inimene astub pimesi liftišahti. On ka juhtunud, et inimese sall jääb liftiuste vahele kinni ja kui lift liikuma hakkab, kägistatakse inimene ära.
Õigupoolest oli enne 11. septembri terrorirünnakuid viimane juhtum maailmas, kus reisijatega lift liftišahti kukkus, 1945. aastal Empire State Buildingus, kus lennuk hoonesse sisse sõitis, kahjustades kõiki liftitrosse korraga. Lift, milles oli üksainus inimene, nimelt liftitöötaja, kukkus 75. korruselt alla. Liftitöötaja sai raskelt vigastada, kuid paranes, asus juba mõne kuu pärast endisel kohal tööle ja elas veel 49 aastat. Sellegipoolest on iga liftišahti põhjas puhver, mis pehmendab kukkumist.
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lift |