Lift

Lifti piktogramm

Lift (ingliskeelsest sõnast lift 'tõstma') on seadeldis inimeste või esemete transpordiks vertikaalsuunas (üles-alla).

Ajalugu

Esimese lifti joonis, 1861. a.

• 1854 - Elisha Otis (03.08.1811 — 08.04.1861) demonstreeris New Yorgis kabiinipüüdjat, seistes tõstukis ning lõigates läbi seda hoidva trossi. Pärast trossi katkemist ei kukkunud tõstuk maha, kuna seda hoidis püüdja.
• 1857 - Esimene lift oli paigaldati New Yorgis. See avas tee pilvelõhkujate ehitamiseks kogu maailmas.
• 1859 - Hotelli "Viies Avenüü" paigaldati kruviga lift, mille konstruktsioon oli aga rohkete vigadega.
• 1861 - Maailma esimene elektriajamiga lift.
• 1867 - Esimene hüdroajamiga lift.
• 1875 - "Viienda Avenüü" lift vahetati välja.
• 1878 - Lifti tõusukiiruse suurenemise tõttu täiustati püüdesüsteemi.
• 1880 - Siemens & Halske alustas liftide tootmist, mille kiirus oli 2 m/s.
• 1917 - Esimene lift Venemaal.
• 1955 - Liftid ilmusid elumajadesse. Nende maksimaalne tõstejõud oli oli 320 kg.
• 1967 - NSV liidus oli kasutusel 36 liftimudelit.
• 1990 - Kasutusele võeti kontrollerid ning digitaalelektroonika.

Tüübid

Büroohoone lift

Reisiliftid

Kõige levinumad on liftid, mis on mõeldud inimeste veoks. Need on laialt kasutusel elumajades ning büroohoonetes. Tavaliselt juhitakse neid liftist endast, kus on nuppudega juhtpaneel.

Haiglaliftid

Haiglaliftid on mõeldud eelkõige haigete transpordiks.

Koormalift

Koormaliftid on mõeldud suure pagasi veoks. NSV Liidus ehitati koormaliftid majadesse, mis olid kõrgemad kui 9 korrust.

Kaubaliftid

Kaubalift

Kaubaliftid on mõeldud kaubaveoks.

Kaubaliftide klassifikatsioon

• Kaubalift liftisaatjaga
• Kaubalift liftisaatjata
• Väikekaubalift (nt raamatukogudes)

Käsiliftid

Käsiliftid on käsiajamiga teenindusliftid, mis on mõeldud väiksemate esemete transpordiks. Näiteks kasutatakse neid toidu veoks köögi ja toitlustusasutuse või söögitoa vahel, mis asuvad eri korrustel.

Lifti ehitus

Lifti ajam (Soome, 1960a)

Liftikaevus

Põhiosad

Lift koosneb järgmistest põhiosadest:

1. Vedrustuse ja vastukaalu põhi, mis on ühendatud teratrossidega.
2. Vints ehk elektrimootor
3. Vastukaal
4. Süvis
5. Püüdja ehk pidur
6. Kineetilise energia dispergeerija
7. Elektrikilp
8. Juhtjaam

Ajamid

Hüdrauliline ajam

Bernoulli seadus

Hüdrauliline ajam toimib rõhu all oleva vedeliku abil. Energiat arvestatakse Bernoulli seaduse järgi: $\frac{\rho v^2}{2} + \rho g h + p = const$

Elektriajam

Vanad NSVL liftiajamid

 Pikemalt artiklis Asünkroonmootor

Tänapäeval kasutatakse liftides sageli elektriajamit. Kasuteguri suurendamiseks kasutatakse kolmefaasilist ajamit, mille pöördesagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Elektriajam vajab lisakorrust, kus paikneb masinaruum.

Euroopas kasutatakse tihti järgmisi elektriajameid:

• 380V 3AC 50Hz
• 400V 3AC 50Hz
• 660V 3AC 50Hz

Eco Disk

Lift Eco Diski ajamiga.

Eco Disk on lameajam, mille kasutamiseks ei vaja lisakorrust ehk masinaruumi. See paigaldakse liftišahti viimastel korrustel paremale või vasakule küljele, ajamit juhitakse šahtis asuvast kilbist. Ajamivõll ühendatakse teratrosside abil kabiini ja vastukaaluga, paindekohtades vähendavad kulumist rattad.

Ohutustehnika

Tehniline kontroll ning hooldus

Tavaliselt annab tootja liftidele 10-aastase garantii, pärast tähtaja lõppu tuleb sõlmpunktide ülevaatus iga 12 kuu järel.

Eluiga

Liftide tüüpiline tootjapoolne kasutustähtaeg on 25 aastat, paljud korteriühistud aga ignoreerivad seda. Kulunud sõlmpunktid võivad tekitada õnnetusi.

Ohutus

Liftiuste juhttugi

NSV Liidus olid liftiuksed konstruktsiooni tõttu kergesti avatavad. Liftišahtides oli palju teravaid, pinge all ja libedaid varuosi, mis võisid põhjustada sügavaid sisselõikeid, elektrilööke ja allakukkumist (paljud sõlmpunktid olid õlitatud).