Lift
| See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Lift (ingliskeelsest sõnast lift 'tõstma') on seadeldis inimeste või esemete transpordiks vertikaalsuunas (üles-alla).
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
- 1854 - Elisha Otis (03.08.1811 — 08.04.1861) demonstreeris New Yorgis kabiinipüüdjat, seistes tõstukis ning lõigates läbi seda hoidva trossi. Pärast trossi katkemist ei kukkunud tõstuk maha, kuna seda hoidis püüdja.
- 1857 - Esimene lift oli paigaldati New Yorgis. See avas tee pilvelõhkujate ehitamiseks kogu maailmas.
- 1859 - Hotelli "Viies Avenüü" paigaldati kruviga lift, mille konstruktsioon oli aga rohkete vigadega.
- 1861 - Maailma esimene elektriajamiga lift.
- 1867 - Esimene hüdroajamiga lift.
- 1875 - "Viienda Avenüü" lift vahetati välja.
- 1878 - Lifti tõusukiiruse suurenemise tõttu täiustati püüdesüsteemi.
- 1880 - Siemens & Halske alustas liftide tootmist, mille kiirus oli 2 m/s.
- 1917 - Esimene lift Venemaal.
- 1955 - Liftid ilmusid elumajadesse. Nende maksimaalne tõstejõud oli oli 320 kg.
- 1967 - NSV liidus oli kasutusel 36 liftimudelit.
- 1990 - Kasutusele võeti kontrollerid ning digitaalelektroonika.
[redigeeri] Tüübid
[redigeeri] Reisiliftid
Kõige levinumad on liftid, mis on mõeldud inimeste veoks. Need on laialt kasutusel elumajades ning büroohoonetes. Tavaliselt juhitakse neid liftist endast, kus on nuppudega juhtpaneel.
[redigeeri] Haiglaliftid
Haiglaliftid on mõeldud eelkõige haigete transpordiks.
[redigeeri] Koormalift
Koormaliftid on mõeldud suure pagasi veoks. NSV Liidus ehitati koormaliftid majadesse, mis olid kõrgemad kui 9 korrust.
[redigeeri] Kaubaliftid
Kaubaliftid on mõeldud kaubaveoks.
[redigeeri] Kaubaliftide klassifikatsioon
- Kaubalift liftisaatjaga
- Kaubalift liftisaatjata
- Väikekaubalift (nt raamatukogudes)
[redigeeri] Käsiliftid
Käsiliftid on käsiajamiga teenindusliftid, mis on mõeldud väiksemate esemete transpordiks. Näiteks kasutatakse neid toidu veoks köögi ja toitlustusasutuse või söögitoa vahel, mis asuvad eri korrustel.
[redigeeri] Lifti ehitus
[redigeeri] Põhiosad
Lift koosneb järgmistest põhiosadest:
- Vedrustuse ja vastukaalu põhi, mis on ühendatud teratrossidega.
- Vints ehk elektrimootor
- Vastukaal
- Süvis
- Püüdja ehk pidur
- Kineetilise energia dispergeerija
- Elektrikilp
- Juhtjaam
[redigeeri] Ajamid
[redigeeri] Hüdrauliline ajam
Hüdrauliline ajam toimib rõhu all oleva vedeliku abil. Energiat arvestatakse Bernoulli seaduse järgi: 
[redigeeri] Elektriajam
Pikemalt artiklis Asünkroonmootor
Tänapäeval kasutatakse liftides sageli elektriajamit. Kasuteguri suurendamiseks kasutatakse kolmefaasilist ajamit, mille pöördesagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Elektriajam vajab lisakorrust, kus paikneb masinaruum.
Euroopas kasutatakse tihti järgmisi elektriajameid:
- 380V 3AC 50Hz
- 400V 3AC 50Hz
- 660V 3AC 50Hz
[redigeeri] Eco Disk
Eco Disk on lameajam, mille kasutamiseks ei vaja lisakorrust ehk masinaruumi. See paigaldakse liftišahti viimastel korrustel paremale või vasakule küljele, ajamit juhitakse šahtis asuvast kilbist. Ajamivõll ühendatakse teratrosside abil kabiini ja vastukaaluga, paindekohtades vähendavad kulumist rattad.
[redigeeri] Ohutustehnika
[redigeeri] Tehniline kontroll ning hooldus
Tavaliselt annab tootja liftidele 10-aastase garantii, pärast tähtaja lõppu tuleb sõlmpunktide ülevaatus iga 12 kuu järel.
[redigeeri] Eluiga
Liftide tüüpiline tootjapoolne kasutustähtaeg on 25 aastat, paljud korteriühistud aga ignoreerivad seda. Kulunud sõlmpunktid võivad tekitada õnnetusi.
[redigeeri] Ohutus
NSV Liidus olid liftiuksed konstruktsiooni tõttu kergesti avatavad. Liftišahtides oli palju teravaid, pinge all ja libedaid varuosi, mis võisid põhjustada sügavaid sisselõikeid, elektrilööke ja allakukkumist (paljud sõlmpunktid olid õlitatud).
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lift |