Harilik tõlkjas
 |
See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Tõlkjas (perekond) |
| Harilik tõlkjas | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Bunias orientalis |
Harilik tõlkjas ehk rakvere raibe (Bunias orientalis) on ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane, vahel mitmeaastane rohttaim.
Sisukord |
Levila ja kasvukoht [muuda]
Tõlkjas pärineb Ees-Aasiast, kus kasvab poolkõrbetes ja steppides. Tänapäeval on tõlkjas levinud peaaegu kogu Euroopas.
Harilik tõlkjas on Eestis tavaline umbrohi. Sagedamini leidub teda Põhja-Eestis[1].
Ta kasvab valgusküllastes paikades, eriti jäätmaadel, põldudel ja teeäärtel.
Kirjeldus [muuda]
Ta on 25–120 cm kõrge. Peajuur ulatub kuni 1,5 m sügavusele. Peajuure vigastamise korral muutub taim mitmepealiseks ja võtab põõsa kuju. Õied moodustavad pöörise. Õielehed on kollased, 5–8 mm pikad. Vili on 7–17 mm pikkune kupar, milles on üks-kaks 5–15 mm pikkust tiibadeta seemet.
Paljunemine [muuda]
Tõlkjas on putuktolmleja, esineb ka isetolmlemist. Õitseb maist augustini. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt, seetõttu on temast keeruline vabaneda.
Kasutamine [muuda]
Noori, alla aasta vanuseid tõlkjaid võib korjata ja neist salatit teha, samuti keeta ja supi sisse panna. Teisel eluaastal on taimed juba puitunud.
Tõlkjas on hea meetaim.
Ajalugu [muuda]
17. sajandil jõudis ta üle Kaukasuse Euroopasse. Tõlkjas levis koos Vene sõjaväega, sest esines lisandina hobusesöödas. Näiteks Pariisi ümbrusse jõudis ta 1812, Eestisse koos kasakatega Krimmi sõja ajal 1853–1856. Kõigepealt levis ta Rakvere ümbruses, millest ka tema rahvapärane nimi.
1939. aastal antud määruse kohaselt kuulus tõlkjas Eestis hävitamisele.
Viited [muuda]
- ↑ Leht, M. (toim.) (2007). "Eesti taimede määraja". EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu. Lk 131
