Matsuo Bashō

Allikas: Vikipeedia
Matsuo Bashō kuju Hiraizumis Iwate prefektuuris

Matsuo Bashō (jaapani 松尾芭蕉, 1644 Ueno28. november 1694 Ōsaka) oli Edo ajastu kuulsaim jaapani luuletaja, keda peetakse tänapäeval ühes meisterlikumaks haikude kirjutajaks.

Bashō kodanikunimi oli Matsuo Kinsaku ja ta sündis ilmselt Ueno lähistel Iga provintsis Honshū saarel. Kuigi tema perekonnast pole palju teada, on arvatud, et tema isa oli madalama tähtsusega samurai. Bashō hakkas noorena kirjutama haikai-luuletusi. Neid kirjutati mitmekesi ja tema kirjutas neid teenrina koos oma peremehega. Haikai koosneb kahest osast, millest esimene on kolmerealine luuletus silpide arvuga 5-7-5, millest kujunes haiku. Haikai teine osa koosnes kahest 7-silbilisest reast, mille lisas teine luuletaja. Bashō peremees Tōdō Yoshitada suri 1666. aastal ja Bashō vahepealsete aastate kohta on vähe infot, kuni ta umbes 1672. aastal asus elama tollasesse pealinna Edosse. Seal pühendus ta luulele ja mõne aasta möödudes sai tuntuks oma lihtsate ja nappide luuleridadega. Üks tema kuulsamaid haikusid on 1686. aasta rännakust pärinev luuletus:

ふる池や
蛙飛込
水のおと

furuike ya / kawazu tobikomu / mizu no oto

oh vana tiiki/ äkki miski sulpsatas / konn vaid sukeldus
(Uku Masingu tõlge)

Bashō elatus haikude kirjutamise õpetamisest ja haikai-õhtutel esinemistest. Viimastel eluaastatel tõmbus Bashō rohkem endasse ja üritas hoida omaette. Bashō suri 1694. aastal pärast teadmata kõhutõbe.

Eesti keelde on Bashō luulet tõlkinud kõige rohkem Uku Masing, viimasel ajal ka Rein Raud.