Hõbenulg

Allikas: Vikipeedia
Hõbenulg
Abies procera1.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Männilised Pinaceae
Perekond: Nulg Abies
Liik: Hõbenulg
Ladinakeelne nimetus
Abies procera
Rehder (1940)
Abies procera range map 1.png
Sünonüümid
  • Abies nobilis (Douglas ex D. Don) Lindl. (1833)
  • Picea nobilis (Douglas ex D. Don) Loudon (1838)
  • Pinus nobilis Douglas ex D. Don (1832)
  • Pseudotsuga nobilis (Douglas ex D. Don) W.R. McNab (1876)[2]

Hõbenulg ehk kaunis nulg (Abies procera) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valmimata käbi ja okkad

Nulu perekonda kuuluvatest liikidest on hõbenulg kõige suuremate mõõtmetega. Puu kõrgus ulatub tavaliselt 70 m, harva kuni 90 m. Tüve läbimõõt on tavaliselt 1,14–1,52 m[3], kuid soodsates kasvutingimustes võib küündida kuni 2,75 m[4].

Hõbenulg on pikaealine okaspuu, mille eluiga on tavaliselt kuni 400, maksimaalselt 600–700 aastat.[3]

Võra on koonilise kujuga ning ulatub valgusküllases kasvukohas maapinnani. Puukoor on hallikaspruun, vananedes muutub paksuks, sügavrõmeliseks ja punakaspruuniks (eriti punane on koore kestendavates kohtades). Võrsed on punakaspruunid, esimestel aastatel karvadega kaetud.[4]

Hõbelnulul on plastiline juurestik, mille peajuur kasvab küllaltki aeglaselt. Seetõttu suudavad välja arenemata peajuurega ühe kuni kolme aastased seemikud ellu jääda vaid piisavalt niiske pinnasega kasvukohtades. Vastupanuvõime tugevatele tuultele on hõbenulul keskpärane, ületades siiski kaaspuuliikide Engelmanni kuuse ja läänetsuuga tormikindlust.[5]

Isasõisikud on õitsemise ajal purpurjad, punased või punakaspruunid. Käbid on silindri kujulised, 10–15 cm pikkused ja läbimõõduga 5–6,5 cm, rohelised, punakad või purpurjad, valminult pruunikad. Seemned on 12 mm pikkused, punakaspruuni kestaga ja kestast veidi pikema helepruuni kuni kollaka tiivakesega. Idulehti on (4) 5–6.[4]

Levikuala ja ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hõbenulu levila paikneb Põhja-Ameerika lääneosas, ulatudes Kaskaadidest Washingtoni osariigis kuni Oregoni lõunaosani ja Klamathi mägedeni Põhja-Californias.[3]

Kasvukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hõbenulu kasvukohtadeks on ebatasased mäepiirkonnad, tüüpiliselt aga järsud nõlvad. Teda esineb erinevates kasvupiirkondades, mäetippudest kuni orgudeni. Parimad hõbenuulikud esinevad väiksema kaldega nõlvadel. Levila põhjosas eelistab ta niiskemaid ja soojemaid lõunanõlvasid. Kaskaadides kasvab hõbenulg 910–1680 m kõrgusel merepinnast, Oregoni rannikupiirkonns üldjuhul üle 910 m, kuid kohati esineb ka oluliselt madalamal.[5] Ta talub halvasti põuda ning negatiivseid õhutemperatuure kannatab kuni –23...–29 °C.[6]

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hõbenulu levilas domineerib niiske mereline kliima, millele on iseloomulikud pehmed ja sademeterohked talved ning soojad suved. Aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 4,4...7,2 °C. Juulikuu keskmine õhutemperatuur tõuseb kuni 13,3...16,1 °C ja jaanuaris langeb –1,1...–4,4 °C. Sademeid esineb aastas keskmiselt 1960...2410 mm, millest 75% langeb perioodil oktoobrist märtsini. Suur osa talvistest sademetest akumuleerub 1–3 m paksuses lumekihis.[5]

Kasvupinnas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hõbenulu levilas esineb palju erinevaid mullatüüpe, mille kvaliteedist on olulisem piisava niiskuse olemasolu. Mulla lähtekivimiteks on nii vulkaanilised kivimid kui ka settekivimid.[5]

Hõbenulu metsad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hõbenulg moodustab harva puhaspuistuid ning kasvab enamasti okaspuu segametsades. Kõige levinumateks kaasliikideks on: harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii), õilis nulg (Abies amabilis), läänetsuuga (Tsuga heterophylla), Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), läänemänd (Pinus monticola), keerdmänd (Pinus contorta), hiigel-elupuu (Thuja plicata) ja nutka ebaküpress (Chamaecyparis nootkatensis). Harvem esineb koos hõbenuluga hiigelnulg (Abies grandis), mäginulg (Abies lasiocarpa), Engelmanni kuusk (Picea engelmannii), sitka kuusk (Picea sitchensis), läänelehis (Larix occidentalis) ja valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis).[5]

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isasõisikud

Hõbenulg on ühekojaline okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Käbikandvus algab tavaliselt 25–30 aastastel puudel ning suureneb aastatega järk-järgult. Tolmlemine toimub mai lõpust juuli alguseni, sõltuvalt kasvukoha kõrgusest ja ilmastikutingimustest. Seemned valmivad sama aasta septembris-oktoobris. Väga soodsates kasvutingimustes võivad parimas eas puud kanda kuni 3000 käbi, milles on üle 1,5 miljoni seemne.[5]

Head seemneaastad korduvad 2–6 aasta järel. Käbide hulk on kesisem levila suurimatel kõrgustel Kaskaadidel. Seemnete idanevus on küllaltki vilets, ulatudes keskmiselt vaid 10% (maksimaalselt kuni 49%). Idanemisvõime säilib vaid ühe aasta jooksul. Ühe seemne mass on keskmiselt 33,6 mg. Kuigi seemned võivad tuulega kanduda kuni 600 m kaugusele, langevad nad enamasti kauguseni, mis on võrdne kahekordse puu pikkusega. Seemikud vajavad kasvuks niisket kasvupinnast ja kasvavad esimesel aastal 2 kuni 5 cm pikkuseks. 30 cm kõrguse saavutamiseks kulub tavaliselt 3–5 aastat.[5]

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hõbenulg jõulupuuna
Puidu tähtsamad füüsikalis-mehaanilised omadused[7][8]
Omadus Väärtus Ühik
Tihedus, õhukuiv puit* 437 kg/m3
Erikaal, õhukuiv puit* 0,39 -
Kõvadus ristikiudu, õhukuiv puit* 1800 N
Elastsusmoodul, värske puit / õhukuiv puit* 9500 / 11 900 MPa
Paindetugevus, värske puit / õhukuiv puit* 43,0 / 74,0 MPa
Survetugevus, (õhukuiv puit*) pikikiudu / ristikiudu 42,1 / 3,6 MPa
Nihketugevus, (õhukuiv puit*) pikikiudu / ristikiudu 7,2 / 5,5 MPa
Ruumala kahanemine kuivamisel, ahjukuiv puit** 12,4  %
* – niiskusesisaldus 12%; ** – niiskusesisaldus 0%.

Hõbenulu puit on kerge, hästi töödeldav, ilusa tekstuuri ning parimate tugevusomadustega Põhja-Ameerika nulgude seas.[3] Maltspuit on valkjas või pruunikas, lülipuit on tavaliselt kollakas, oranžikas, punakas või pruunikas. Puitu on väga kerge töödelda ja liimida ning lihtne värvida.[9]

Puitu kasutatakse vineeritööstuses, tselluloosi ja kergemate puitkonstruktsioonide valmistamisel, nt akna- ja ukseraamid, redelid, lennukite puitkonstruktsioonid (oluline on piisav tugevuse ja kaalu omavaheline suhe). Jaapanis kasutatakse hõbenulu puitu väikemajade ehitamisel.[3]

Hõbenulg on hinnatud jõulupuu ning teda kasvatatakse ka ilupuuna aedades ja haljastuses.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Conifer Specialist Group (1998). "Abies procera." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2010.
  2. Conifer database: "Abies procera".. Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist. Kasutatud 01.06.2010. (inglise)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Abies procera". www.fs.fed.us. Kasutatud 01.06.2010. (inglise)
  4. 4,0 4,1 4,2 "Abies procera". www.conifers.org. Kasutatud 01.06.2010. (inglise)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 "Noble fir". www.na.fs.fed.us. Kasutatud 01.06.2010. (inglise)
  6. Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0.
  7. Samuel V. Glass, Samuel L. Zelinka. "Wood Handbook, Chapter 04: Moisture Relations and Physical Properties of Wood". www.fpl.fs.fed.us, 2010. Forest Products Laboratory. (PDF) Kasutatud 13.12.2010. (inglise)
  8. David E. Kretschmann. "Wood Handbook, Chapter 05: Mechanical Properties of Wood". www.fpl.fs.fed.us, 2010. Forest Products Laboratory. (PDF) Kasutatud 13.12.2010. (inglise)
  9. "Abies procera".. www.thewoodexplorer.com. Kasutatud 14.12.2010. (inglise)