Albu vald
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
See artikkel räägib praegusest vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Albu vald (1939) |
|
Albu vald |
|
Pindala: 257 km²
|
Albu vald on vald Järva maakonnas.
Sisukord |
[redigeeri] Asustus
Albu vallas on 16 küla:
Ageri - Ahula - Albu - Järva-Madise - Kaalepi - Lehtmetsa - Mägede - Mõnuvere - Neitla - Orgmetsa - Peedu - Pullevere - Seidla - Soosalu - Sugalepa - Vetepere
[redigeeri] Ajalugu
Albu valla piirid kattuvad suuremas osas ajaloolise Järva-Madise kihelkonnaga.[2] 1282. aastal on esmakordselt mainitud kuni Liivi sõjani Liivi ordule kuulunud Albu mõisa (Alp). Järva–Madise kihelkonnas on veel mainitud eramõisaid: Vetepere (1539) ja Ageri (1553). Lisaks nendele mõisatele olid kihelkonna territooriumil veel Ahula mõis (1615), Kaalepi mõis (1686), Kurisoo mõis (1585), Orgmetsa mõis (1639), Seidla mõis (1595), Järva–Madise kirikumõis.
1861. aastal oli Albu Järvamaa talurahva vastuhaku keskus, millest kirjutas Eduard Vilde oma romaanis “Prohvet Maltsvet”. Maakogukonnaseaduse kehtestamisel 1866. aastal kaotas mõis võimu kogukonna üle. Vallakogukonda määrati seadusega valitsema kogukonna volikogu ja vallavanem. 1866. aasta 16. detsembril valiti Albu vallas esimene kogukonna volikogu. Siis oli Albu vallas 441 maksumaksjat (16. - 60. aastased mehed).
1894. aastal liideti Albu vallale Seidla vald, kogu valla elanikkond oli nüüd 3000 inimest. Alates 1896. aastast on vallamaja Järva–Madises.
Parematel aegadel I vabariigi ajal oli vallas 628 talu, elanikke 3848 ja lapsed said käia 4 koolis.
Albu vallavolikogu tegevus lõpetati 25. juulil 1940.a, 1941.a suvel taastati veelkord vallavalitsus, 1945. aastal moodustati Albu valla territooriumile 3 külanõukogu: Aravete, Järva–Madise ja Peedu. 1950. aastal oli territooriumil kokku 10 kolhoosi: ”Kuldne Kodu ja “Uus Kodu” Peedu külanõukogus, “Tammsaare nimeline…”, “Leek” ja “Jüriöö” Järva-Madise külanõukogus ning “Kaardiväelane”, “Lembitu”, “Punane Täht”, “Murrang” ja “Tormilind” Aravete külanõukogus. 1954 liideti Järva–Madise ja Peedu külanõukogu, moodustus Albu külanõukogu, 1963 liideti sellele ka Aravete külanõukogu. Tänased valla piirid on 1977. aastast, mil Albu valla territooriumist liideti Ambla külanõukogu territooriumiga Aravete alevik, Kukevere, Kurisoo, Mägise ja Sääsküla külad. 22. aprillil 1993. aastal omistati vallale omavalitsuslik staatus.
[redigeeri] Kultuurielu
Vetepere külas Vargamäel on sündinud kirjanik Anton Hansen Tammsaare ja seal asub 30. jaanuaril 1958 avatud A. H. Tammsaare muuseum. 1970ndatel aastatel taastati talu sellisena nagu see 1886. aastal rajati. Tänapäeval ei ole see ainult muuseum, vaid koht, kus suvel korraldatakse koostöös erinevate eesti teatritega vabaõhuetendusi ning kus igal aastal toimub Tammsaarele pühendatud rahvamatk. Albu vald annab välja Anton Hansen Tammsaare nimelist kirjandusauhinda.
Albu vallast on pärist Jaak Mae, kelle nimelised suusavõistlused toimuvad igal aastal Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses.
Albu vallas Ahulas korraldatakse traditsioonilist Erika Rattarallit ning Seidla mõisapargis Eestimaa Paarisrammumehe võistlust.
[redigeeri] Haridus
Vallas tegutseb 2 kooli: Albu Põhikool ja Ahula Lasteaed-algkool.
[redigeeri] Vaatamisväärsused
- Jänijõe uhtlammimets
- Järva-Madise kirik
- Albu mõis
- Seidla mõis
- Seidla tuulik
- Vulbi maastikukaitseala
- Rehessaare Suurkivi
- Valgehobusemägi
- A. H. Tammsaare muuseum
[redigeeri] Välislingid
[redigeeri] Viited
Albu vald - Ambla vald - Imavere vald - Järva-Jaani vald - Kareda vald - Koeru vald - Koigi vald - Paide linn - Paide vald - Roosna-Alliku vald - Türi vald - Väätsa vald
