Eduard Tamm (sportlane)

Eduard Tamm (8. juuli 1914 Ufa kubermang (Baškortostan) – 21. september 2010 Rakvere) oli eesti sportlane ja spordipedagoog.

Tamme vanemad olid August ja Elisaveta Tamm. Kuni 1921. aastani elas perekond Venemaal, siis opteerus perekond Eestisse.

1934. aastal lõpetas Tamm Jäneda põllutöökooli ja 1939. aastal sõjakooli. Juba aasta varem oli temast saanud kaadriohvitser ratsaväerügemendis.^[1] Eesti sõjaväkke jäi ta kuni riigi okupeerimiseni ja oli kuni 1941. aastani ka Punaarmees. Aastal 1944 mobiliseeriti ta aga Saksa sõjaväkke, kus ta teenis piirikaitserügemendis.

Pärast seda, kui Nõukogude Liit Eesti uuesti okupeeris, õnnestus Tammel 1946. aastal lõpetada Tartu Riiklik Ülikool spordipedagoogika erialal, kuid kaks aastat hiljem arreteeriti ta kodumaa reetmise süüdistusega ning talle määrati karistuseks 25 aastat vabadusekaotust koos viieaastase sundasumisega. Esialgu saadeti ta Magadani oblastisse Beregovoilagi, seejärel Irkutski oblastisse Taišetlagi, 1950. aastal aga tagasi Magadani oblastisse Kolõmasse. 1956. aastal Tamm vabastati ning ta naasis Eestisse.^[2]

Aastatel 1945–1948 töötas Tamm vanemõpetajana Tartu Ülikoolis, 1956–1979 aga Tallinna Polütehnikumis kehalise kasvatuse ala juhatajana, hiljem TPI-s õppemeistrina.^[1]

Spordiga hakkas Tamm tegelema juba nooruses, võisteldes kergejõustikus, ujumises, suusatamises ja ratsutamises. Alates 1970. aastatest osales ta suure eduga ka veteranide võistlustel. 1991. aastal võitis ta veteranide ülemaailmsetel sisemängudel kõrgushüppe ja 1999. aastal krooniti ta samal alal oma vanuseklassi maailmameistriks. 2000. aastal võitis ta veteranide EM-ilt aga kaks kulda.^[1] Tamm tegeles spordiga kuni 90. eluaastani.^[3] Suure osa oma medalitest on ta andnud Eesti Spordimuuseumile.

Tema vanem vend oli raskejõustiklane ja politseinik Villem Tamm.

Ta oli spordiühingu Kalev auliige (1973)