Draakon (jahiklass)

Allikas: Vikipeedia
Üksikasjad kehtivate klassinõuete kohaselt
Dragon insigna.svg
Dragon (keelboat).svg
Autor Johan Anker
Üldpikkus (LOA) 8,9 m
Koduleht http://www.intdragon.net/

"Draakon" on ühtsusklassi kiiljaht. "Draakoni" meeskonnal on kaalu kogupiirang 285 kg. Enamasti tähendab see, kolmeliikmelist meeskonda, kuigi reeglid ei keela võistlemast ka 2- või 4-liikmelise võistkonnaga. "Draakoni" on 8,9 m üldpikkusega, 1,96 m lai ja 1,2 m süvisega. Ta on valmistatud klaasplastist ja puidust ning tema mass on vähemalt 1,7 t. Jahi purjepind (grootpuri ja genuafoka kokku) on 22,35 m². Kiiljahil on üks mast bermuuda purje ja taglastusega. Tekk on kaetud, kuid kokpit on lahtine. "Draakoni" projekteeris ja selle esimese eksemplari valmistas norralane Johan Anker 1929. Tänapäevani on selle väliskuju jäänud muutmata, aga tänapäeval kasutatakse nende jahtide valmistamiseks paremat tehnoloogiat, et jaht oleks vastupidavam ja et seda oleks kergem hooldada. 1973 võeti vastu uued standardid, mille järgi kasutatakse "Draakonite" valmistamiseks klaaskiudu, vineeri, komposiitmaterjale ja karveelplangutust. 2004. aasta seisuga oli maailmas registreeritud 1444 "Draakonit", mida kasutati 5 mandril ja 26 riigis. Aastas valmistati keskmiselt 45 uut jahti.

Tippvõistlused "Draakonil"[muuda | redigeeri lähteteksti]

Draakon on loovides kreenis ja meeskond kallutab jahti.

Jahiklass "Draakon" oli 1948.1972. aasta suveolümpiamängude purjetamisprogrammis. Kahel esimesel korral tuli olümpiavõitjaks Norra jaht "Pan" koosseisus Håkon Barfod, Sigve Lie ja Thor Thorvaldsen. Norra on ka ainus riik, kuhu on läinud kaks olümpiakulda "Draakonil". Kõige rohkem medaleid, 4, on läinud Taanisse.

Maailmameistrivõistlusi peetakse "Draakonil" alates 1965 paaritutel aastatel. Maailmameistrikarika pani välja Kreeka kuningas Konstantinos II, kes ise tuli "Draakonil" olümpiavõitjaks 1960. aasta suveolümpiamängudel Roomas, kui ta veel kroonprints oli. Taani paatkond on tulnud maailmameistriks 7 korda ja võitnud 17 medalit, ükski teine riik pole üle 3 korra maailmameistriks tulnud. Austraalia on võitnud 11 medalit, ükski kolmas riik pole üle 7 medali võitnud.

Euroopa meistrivõistlusi peetakse "Draakonil" alates 1978. Esialgu toimusid need igal paarisaastal ja vahel harva ka paaritutel aastatel, aga alates 2002 igal aastal. 2004. aasta Euroopa meistrivõistlused purjetamises toimusid Tallinnas. Kõige rohkem, 9 korda on Euroopa meistri tiitel läinud Taani, aga Saksamaa ja Saksa FV on kahe peale kokku võitnud 8 meistrikulda.

Alates 1937 korraldatakse "Draakonil" võistlusi Kuldkarikale, mida enne 1965 peeti mitteametlikeks maailmameistrivõistlusteks. Võistlused on saanud nime selle järgi, et võitnud paatkond saab ehtsast kullast rändkarika. Need toimuvad tänapäevani igal aastal ja kõik riigid tohivad osaleda, aga võistlus on suhteliselt Põhja-Euroopa-keskne: võistlused korraldati kaua aega üksnes kas Läänemeres või Põhjameres. Esimest korda toimusid need Iirimaal 1977, Bretagne'is 1981, Portugalis 1998 ja Hispaanias Vahemeres 2007. Seni on kõik Kuldkarika regatid peetud Euroopas ja see kajastub ka medalivõitjate geograafilises jaotuses: kuni 2011. aastani on peetud 66 võistlust Kauldkarikale, millest kõigest 3 võitu on läinud väljapoole Euroopat. Taani on võitnud 30 korda, Saksamaa ja Saksa FV kokku 15 korda, ükski muu riik pole üle 4 korra võitnud.

Viimasel ajal on väga kõrgeks muutunud Ukrainast ja Venemaalt pärit "Draakonil" sõitjate tase. 2008–2011 jätsid need kaks riiki 12 Euroopa meistrivõistluste medalist ülejäänud riikidele ainult 3 (varem polnud Ukraina ja Venemaa ainsatki medalit saanud) ja 2009–2011 9 Kuldkarika medalist said teised riigid kõigest 2 (varem polnud Ukraina ja Venemaa samuti ainsatki Kuldkarika medalit saanud).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]