David Ben-Guriyyon
| David Ben-Guriyyon | |
|---|---|
 | |
| 1. Iisraeli peaminister | |
|
Ametiaeg 17. mai 1948 – 26. jaanuar 1954 | |
| Eelnev | Ametikoht loodi |
| Järgnev | Moshe Sharet |
| Iisraeli peaminister | |
|
Ametiaeg 3. november 1955 – 26. juuni 1963 | |
| Eelnev | Moshe Sharet |
| Järgnev | Levi Eshkol |
| 1. Iisraeli Ajutise Riiginõukogu esimees | |
|
Ametiaeg 14. mai 1948 – 16. mai 1948 | |
| Eelnev | Ametikoht loodi |
| Järgnev | H̠ayyim Weizmann |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | David Grün |
| Sündinud |
16. oktoober 1886 Płońsk, Venemaa Keisririik (tänapäeva Poola) |
| Surnud |
1. detsember 1973 (87-aastasena) Ramat-Gan, Iisrael |
| Erakond |
Mapai Rafi Reshima Mamlakhtit |
| Abikaasa | Paula Ben-Guriyyon |
| Lapsed | 3 last |
| Alma mater |
Varssavi ülikool Istanbuli Ülikool |
| Autogramm |
 |
David Ben-Guriyyon (kasutatakse ka nimekuju David Ben-Gurion; heebrea דָּוִד בֶּן-גּוּרִיּוֹן; sünninimi David Grün; 16. oktoober 1886 Płońsk, Kongressi-Poola, Venemaa Keisririik – 1. detsember 1973, Tel-HaShomer, Iisrael) oli Iisraeli esimene peaminister. Ben-Guriyyon oli pühendunud sionist, kel oli oluline roll Iisraeli riigi rajamises ja ülesehitamises.
Ben-Guriyyon pidas peaministriametit aastatel 1948–1963, lühikese vaheajaga aastatel 1954–1955. Ta juhtis Iisraeli 1948. aasta Araabia-Iisraeli sõja ajal ja 1956. aasta Suessi kriisi ajal, mil Iisrael vallutas Siinai poolsaare.
Tema isa Avigdor Grün oli advokaat ja Hoveve Tsiyyoni liikumise üks juhte Płońskis. Ema Scheindel suri, kui David oli 11-aastane.
David kasvas üle tulihingelise sionistina. Varssavi ülikoolis õppides ühines ta 1904 marksistliku liikumisega Po'ale Tsiyyon ('Siioni töölised'). 1905. aasta revolutsiooni ajal vahistati ta kaks korda. Järgmisel aastal, šokeerituna juutidevastastest pogrommidest Ida-Euroopas, emigreerus ta Osmanite riigi valduses olevasse Palestiinasse, kus sai üheks Po'ale Tsiyyoni liikumise juhtidest.
Aastal 1912 asus ta õppima Istanbuli ülikooli ja võttis endale perekonnanime Ben-Guriyyon 66. aastal Juudamaal toimunud Rooma-vastase ülestõusu juhi Yosef Ben-Guriyyoni järgi[1][2]. David Ben-Guriyyon töötas ka ajakirjanikuna. Aastal 1915 saadeti ta poliitilise tegevuse pärast Osmanite riigist välja.
Ben-Guriyyon asus elama New Yorki, kus tutvus Venemaalt pärit Paula Munweisiga. Nad abiellusid 1917 ja said kolm last.
1918 astus Ben-Guriyyon Suurbritannia sõjaväkke juudi leegioni. Pärast Esimese maailmasõja lõppu naasis ta oma perega Palestiinasse, mille Suurbritannia väed olid Osmanite riigilt vallutanud.
Ben-Guriyyon külastas 5. mail 1933 Eestit[3] ning kohtus Tallinnas rahvusvahelise juudi noorteorganisatsiooni HaShomer HaTsa'ir liikmetega.
Ajakiri Time nimetas Ben-Guriyyoni postuumselt 20. sajandi saja kõige mõjukama isiku hulka.
| Eelnev - |
Iisraeli peaminister 1948–1954 |
Järgnev Moshe Sharet |
| Eelnev Moshe Sharet |
Iisraeli peaminister 1955–1963 |
Järgnev Levi Eshkol |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Jeruusalemma vanalinn. Rooma aeg // Entsüklopeedia Ynet
- ↑ "David Ben-Gurion: For the Love of Zion". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuni 2010. Vaadatud 1. veebruaril 2010.
- ↑ Еврейский музей Эстонии