Kontsert

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib muusikateos(t)e ettekandest. Instrumentaalkontserdi (viiulikontsert, klaverikontsert vms) kohta vaata artiklit Instrumentaalkontsert. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit Kontsert (täpsustus).

Sõna kontsert (concerto) kasutati algul nii heliteose kui ka selle esitajate ansambli kohta.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni 18. sajandini toimusid muusikateoste ettekanded Euroopas enamasti kindlal otstarbel ja raamistuses ning olid mõeldud kindlale kuulajaskonnale. Vanasti puudusid kontserdiruumid ja instrumentaalmuusikat mängiti rikaste ülikute õukondades tseremooniate või tantsude saateks, jumalateenistustel liturgia raames, teatrites ja ooperites. Ka rahvamuusika oli tihedalt seotud kommete, tavade, aja ja kohaga. Kuivõrd muusikateoste ettekandmine ei pruukinud olla iseseisev sündmus, kasutati sõna "kontsert" vahel ka teistes tähendustes, teoste pealkirjades või žanrimääratlusena. Tuntud on näiteks J. S. Bachi "Brandenburgi kontserdid", "Itaalia kontsert" jpm teosed.

Next.svg Pikemalt artiklis Kontsert (barokk)

Alates 18. sajandist hakkas välja kujunema "salongimuusika": esialgu vaid kitsamates ringides, aga hiljem juba ka avalikumalt. Laialt levinud oli kodune musitseerimine perekondlikus ringis koos külalistega. Muusikateoste ettekandmine muutus omaette sündmuseks. Inimesed sõid, jõid ja vestlesid omavahel.

Muusika tähendus hakkas muutuma, üha rohkem hakati tähelepanu pöörama muusikale endale, selle sisule ja väljenduslikkusele. Muusikat hakati looma ja ette kandma ka üksnes kuulamiseks, ilma funktsioonita. Kujunes välja avalik kontserdielu, mis oli mõeldud kõigile huvilistele. Samu muusikateoseid hakati ette kandma korduvalt, erinevate interpreetide poolt, erinevates kohtades ja erinevatele auditooriumitele.

19. sajandil hakati ehitama avalikke kontserdisaale, mis olid mõeldud üksnes muusika ettekandmiseks ja kuulamiseks. 1781. aastal peeti esimene avalik kontsert Leipzigis "Gewandhausis" (tõlkes "riidemaja"), mille järgi on endale nime võtnud üks kuulus orkester. Orkestrites suurendati pillimängijate arvu, et muusika suurtes saalides paremini kõlaks.

Muusikateoseid hakati tähelepanelikumalt jälgima, arvustama, kritiseerima ja kommenteerima. Esile tõusis muusikateose autor, samuti muutus olulisemaks interpreetide osa ettekandes.

Kuulsad kontserdisaalid
  • Viinis Grosser Musikvereinsaal (Musikvereini suur saal) – avati 1870
  • Londonis Royal Albert Hall – avati 1871 prints Alberti mälestuseks. Populaarne Henry Woodi promenaadikontsertide koht alates 1895. aastast.
  • Amsterdamis Concertgebow – avati 1888 (Concertgebow’ orkester)
  • Birminghamis Symphony Hall (Birminghami orkester)
  • New Yorgis Carnegie Hall – avati 1891