Paali keel

Allikas: Vikipeedia

Paali (Pāḷi, Pali) keel kuulub indoeuroopa keelkonda, täpsemalt indoiraani keelerühma. See keel pole ise kunagi kõnekeel olnud, kuid seda kasutati theravaada budismis kirjakeelena. Teadaolevalt ei ole maailmas ühtegi inimest, kes kasutaks paali keelt emakeelena ning paali keelt võib pidada surevaks keeleks. Paali keel pärineb India poolsaarelt kuid tänapäeval on paali keele peamisteks õppimiskeskusteks Birma, Sri Lanka, Tai, Laos ja Kambodža.[1][2]

Tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paali keel pandi algselt kirja kirikonsonant-vokaalses kirjas, millel on omakorda mitmeid erinevaid variatsioone, kuid tänapäeval on kasutusel ka ladina tähestik. Kirjutamine ja lugemine käib paali keeles vasakult paremale. Paali keele ladina tähestikus on mitmeid ebaharilikke kirjatähti, mida eesti keeles ei leidu. Täishäälikutest ā, ī, ū ning konsonantidest ṁ, kh, gh, ṅ, ch, jh, ñ, ṭ, ṭh, ḍ, ḍh, ṇ, th, dh, ph, bh ja ḷ.[3]

Käänamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paali keeles on kokku 8 käänet: Nominatiiv, vokatiiv, akusatiiv, instrumentaal, ablatiiv, daativ, genitiiv ja lokatiiv. Sõnade sugu oleneb sõna lõpust.[1]

A-lõpulised sõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnad, mis lõppevad tähega a on kas meessoost või kesksoost. Meessoost ja kesksoost sõnade vormid erinevad vaid nominatiivis, vokatiivis ja akusatiivis.

Meessoost (loka- "maailm") Kesksoost (yāna- "tõld")
Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus
Nominatiiv loko lokā yānaṁ yānāni
Vokatiiv loka
Akusatiiv lokaṁ loke
Instrumentaal lokena lokehi yānena yānehi
Ablatiiv lokā (lokamhā, lokasmā; lokato) yānā (yānamhā, yānasmā; yānato)
Daativ lokassa (lokāya) lokānaṁ yānassa (yānāya) yānānaṁ
Genitiiv lokassa yānassa
Lokatiiv loke (lokasmiṁ) lokesu yāne (yānasmiṁ) yānesu

Ā-lõpulised sõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ā-lõpulised sõnad on üldjuhul naissoost.

Naissoost (kathā- "jutt, lugu")
Ainsus Mitmus!
Nominatiiv kathā kathāyo
Vokatiiv kathe
Akusatiiv kathaṁ
Instrumentaal kathāya kathāhi
Ablatiiv
Daativ kathānaṁ
Genitiiv
Lokatiiv kathāya, kathāyaṁ kathāsu

I- ja u-lõpulised sõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

I- ja u-lõpulised sõnad on kas meessoost või kesksoost ja nad erinevad ainult nominatiivis ja akusatiivis ning vokatiiv on sama mis nimetav kääne.

Meessoost (isi- "prohvet") Kesksoost (akkhi- "tuli")
Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus
Nominatiiv isi isayo, isī akkhi, akkhiṁ akkhī, akkhīni
Vokatiiv
Akusatiiv isiṁ
Instrumentaal isinā isihi, isīhi akkhinā akkhihi, akkhīhi
Ablatiiv isinā, isito akkhinā, akkhito
Daativ isino isinaṁ, isīnaṁ akkhino akkhinaṁ, akkhīnaṁ
Genitiiv isissa, isino akkhissa, akkhino
Lokatiiv isismiṁ isisu, isīsu akkhismiṁ akkhisu, akkhīsu
Meessoost(bhikkhu- "munk") Kesksoost(cakkhu- "silm")
Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus
Nominatiiv bhikkhu bhikkhavo, bhikkhū cakkhu, cakkhuṁ cakkhūni
Vokatiiv
Akusatiiv bhikkhuṁ
Instrumentaal bhikkhunā bhikkhūhi cakkhunā cakkhūhi
Ablatiiv
Daativ bhikkhuno bhikkhūnaṁ cakkhuno cakkhūnaṁ
Genitiiv bhikkhussa, bhikkhuno bhikkhūnaṁ, bhikkhunnaṁ cakkhussa, cakkhuno cakkhūnaṁ, cakkhunnaṁ
Lokatiiv bhikkhusmiṁ bhikkhūsu cakkhusmiṁ cakkhūsu

Numbrid 1-10[muuda | redigeeri lähteteksti]

1-eka

2-dvi

3-ti

4-catu

5-pañca

6-cha

7-satta

8-aṭṭha

9-nava

10-dasa

[4]

Keelenäited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keel Paali keel
Tere! He!
Tere hommikust! Suppabhātaṃ!
Vabandust Sokaṭṭa!
Head ööd! Ssuppanisā!
Kuidas sul läheb? Tumha kathaṃ assī?
Mul läheb hästi, tänan. Sukhuma, thometi.
Head aega! Subhaṃ bhavatu!

[5]

Huvitavat[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Paali keeles on kirja pandud theravaada budismi koolkonna pühakiri Tipitaka ehk paali kaanon.[6]
  • Sõna pāli ("rida") tähendab eelkõige kaanoni teksti.[6]
  • Paali keel on tihedalt seotud ja suurel määral sarnane sanskriti keelega. Paali keel on grammatika poolest sanskriti keelest lihtsam ja sõnakujud enamasti mõnevõrra erinevad.[6]
  • Paali keel kujunes tõenäoliselt magadhi keele ja teiste I at e.m.a teise poole praakritite baasil, kuid pole ise kunagi kõnekeel olnud.[6]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Pali language.
  2. Ethnologue.
  3. Omniglot.
  4. Inglise-paali sõnastik.
  5. Wikibooks: paali keel.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia.