Thukydides

Allikas: Vikipeedia
Thukydides

Thukydides (umbes 460 eKr396 eKr) oli Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine.

Thukydides oli Traakia päritolu Ateena aristokraat, kullakaevanduste omanik Traakias ja Ateena riigimehe Miltiadese sugulane.

Ta tegeles enne ajaloolaseks hakkamist poliitikaga. Ta osales strateegina Peloponnesose sõjas, kuid ebaedu tõttu Amphipolise kaitsmisel ta 424 eKr pagendati 20 aastaks. Traakias eksiilis olles hakkas ta uurima poliitika ja ajaloo kulu seaduspärasusi ja asus kriitiliselt ning täpselt kirja panema ka toonase tähtsündmuse – Peloponnesose sõja kulgu. See käsitleb sõda kuni aastani 411 eKr; sõja hilisemast käigust on kirjutanud Xenophon. Teos avaldati 8 raamatuks jagatuna postuumselt ja on säilinud.

Erinevalt Herodotosest, kes Kreeka-Pärsia sõjad pani kirja vaid teiste inimeste mälestuste ja juttude põhjal, oli Thukydidesel kasutada nii oma mälu kui ka usaldusväärseid kontakte. Tema allikakriitika läks isegi liiale, sest kõik sündmuste versioonid, mis ei tundunud talle piisavalt usaldusväärsed, jättis ta kõrvale (samas kui Herodotos pani kirja kõik, mis ta kuulis). Samuti ei pidanud ta sündmuste toimumise ja asjade kulgemise põhjuseks jumalate tahet, vaid üksikindiviidide ambitsioone ning võimalusi oma soove teostada. Thukydides keskendus vaid poliitilisele ajaloole, jättes kõrvale mentaliteedi, kultuuri ja ühiskonnaga seonduva. Poliitilistelt vaadetelt oli ta mõõduka oligarhia pooldaja.

Teose esimene raamat "Arheoloogia" (sõja eellugu) on ülevaade Kreeka ajaloost, etnograafiast ja majandusest. Sellele on lisatud metodoloogilisi näpunäiteid ajaloolastele. Ta kirjutas oma teose selleks, et ajaloo najal saaks õppida, ning selle huvides püüdis ta olla võimalikult erapooletu. Tema arvates peabki ajaloolane kajastama sündmusi "nii, nagu need tegelikuklt olid ja inimloomust arvestades ka tulevikus samamoodi või sarnaselt ette tulevad" ("Meetoditest", I peatükk).

Ajaloolasena olid Thukydidesele esmatähtsad sündmused ja nende vahetud põhjused. Ta andis kõrvu sündmuste üksikasjaliku ja kainelt hindava kirjeldusega ka toimunu põhjustest tuletatud poliitilisi juhtnööre. Ta oli esimene ajaloolane, kes käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Ta jättis kõrvale mütoloogilised arusaamad ning vaatles tegelikkust kriitiliselt, püüdes leida sündmuste põhjusi ja ajendeid.

Thukydides kirjeldas poliitiliselt mõjukaid isikuid, kes tema meelest ajaloo käiku kõige enam mõjutasid. Nende iseloomustamiseks valis Thukydides nende kõned. Nii tõi ta "Peloponnesose sõja ajaloos" ära hulga suurmeeste kõnesid, mis on ilmselt fiktiivsed, kuigi saadetud märkusest, et kõned on kirjas nii hästi, kui mälu lubab. Näiteks toob Thukydides ära sõja esimeste lahingute järel peetud kuulsa matusekõne Perikleselt, kus too kirjeldab ülistavalt Ateenat ja ateenlasi ning õigustab oma polise demokraatlikkust. Need kõned annavad tabava pildi 5. sajandi ühiskondlik-poliitilisest võitlusest. Mõnikord tõlgendas ta sündmusi inimeste eluhoiakust ja psühholoogiast lähtudes ning seostas need poliitiku ja väejuhi loomupäraga (kuulsusejanu, omakasupüüdlikkuse, ahnusega), kuid tegi seda pahatihti ühekülgselt ja haiglaslikke kalduvusi rõhutades.

Thukydides rajas pragmaatilise ajalookirjanduse, mis ületas varasema, Herodotosele omase eepiliselt avara, jutustava historiograafia. Juba antiikajal oli ta teistele ajaloolastele peaaegu ületamatu eeskuju. Selline uurimisstiil kestis ajalookirjutuses üldjoontes kuni 18.-19. sajandini (muidugi neil juhtudel, kui üldse sai rääkida teaduslikust ajalookäsitlusest).