Jäämaja

Valeri Jakobi õlimaal "Jäämaja" aastast 1878

Jäämaja on laiemalt igasugune jääst valmistatud ehitis ukse ja akendega, kitsamalt tähistab Vene keisrinna Anna Ivanovna käsul 1739.–1740. aasta pakaselisel talvel osana Türgi üle saavutatud võidu pidustustest Peterburi püstitatud maja, nimeliselt ka lossi, mille projekteeris arhitekt Pjotr Jeropkin.

Ehitusel vajaminevad jääkamakad külmutati kokku vee abil. Hoone oli 20 meetrit kõrge ja 50 meetrit lai, väljast varustatud jääst kahurite ja seinakujudega, seest jäämööbliga, koguni jääst patjadega jääst voodil. Talveaeda valati jääst puud, nende okstele asetati jääst linnud. Jäämaja kasutas Anna Ivanovna ühtlasi kättemaksuks vanale vürstile Mihhail Aleksejevitš Golitsõnile, kes oli abiellunud tema tahte vastaselt katoliiklasega. Varsti lesestunud vürsti määras keisrinna naituma ühe oma inetu kalmõkitarist õuedaamiga ja veetma pulmaöö Jäämajas. Külmumast päästis paari pruudi pärlikee, mis vahetati valvuri lambanahast kasuka vastu.

Ehitist kui Anna Ivanovna ajastu ehk kõige ilmekamat nähtust on kujutanud kirjanik Ivan Lazetšnikov ühes esimeses vene ajaloolises romaanis "Jäämaja" (1835), mis ilmus eesti keeles 1961. aastal.