Šveitsi kantonid

Allikas: Vikipeedia
Vana Šveitsi Konföderatsiooni 13 kantonit (1513-1798).

26 Šveitsi kantonit on Šveitsi föderaalse riigi liikmesriigid. Iga kanton oli täielikult suveräänne riik oma piirikontrolli, armee ja rahaga alates Vestfaali rahust (1648) kuni Šveitsi föderaalse riigi loomiseni aastal 1848. Kõige noorem kanton on Jura kanton, mis eraldus Berni kantonist aastal 1979.

Nimetus tuleneb prantsuse keele sõnast canton, mis tähendab nurka või piirkonda (millest on tuletatud ka mõiste kantonment).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

16. sajandil koosnes Vana Šveitsi Konföderatsioon 13 suveräänsest kantonist ja neid oli kahte erinevat liiki: kuus maa- (või metsa)kantonit ja seitse linnakantonit. Kuigi nad olid tehniliselt Saksa-Rooma riigi osa, said nad de facto sõltumatuks, kui šveitslased võitsid aastal 1499 keiser Maximilliani. Kuus metsakantonit olid demokraatlikud vabariigid, samas seitse linnakantonit olid oligarhilised vabariigid, mida kontrollisid aadliperekonnad.

Põhiseadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Igal kantonil on oma põhiseadus, seadusandlik võim, valitsus ja kohtud. Enamuse kantonite seadusandlik võim on ühekojalised parlamendid, nende suurus varieerub 58-st ja 200 kohani. Vähesed seadusandlikud võimud on üldkogud (Landsgemeinde). Kantonivalitsused koosnevad kas viiest või seitsmest liikmest, olenevalt kantonist.

Šveitsi Liidu Põhiseadus kuulutab kantonid sel määral suveräänseks, millega see pole liiduseadusega piiratud. Kantonid omavad ka kogu võimu ja pädevust, mis ei ole põhiseadusega Konföderatsioonile delegeeritud. Kõige olulisem, kantonid vastutavad tervishoiu, hoolekande, õiguskaitse ja avaliku hariduse eest; neil on ka õigus maksustada. Kantonipõhiseadused määravad valdadele antava autonoomia määra, mis erineb, kuid sisaldab peaaegu alati õigust kehtestada makse ja anda välja kohalikke õigusakte. Kantonite suurused varieeruvad 37 km² - 7105 km²; rahvastik varieerub 15 471 - 1 244 400.

Otsedemokraatia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liidutasandil on kõigile kantonitele antud (pool-)otsedemokraatia. Kodanikud võivad nõuda rahvahääletust kantonipõhiseaduse või seaduste muutmiseks või seaduste või parlamendis heaks kiidetud kuluaruannete vetostamiseks. Üldised rahvakogud (Landsgemeinde) on nüüd vaid Appenzell Innerrhodeni ja Glaruse kantonites. Kõigis teistes kantonites rakendatakse demokraatlikke õigusi salajase hääletamisega.

Loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kantonid on loetletud liidu põhiseaduses antud järjekorras.

Vapp Kood Kanton Aastast Pealinn Rahvaarv Pindala (km²) Tihedus (/km²) Valdu Keeled
Zürichi vapp ZH Zürich 1351 Zürich 1 406 083 1729 701 171 saksa
Berni vapp BE Bern 1353 Bern 992 617 5959 158 383 saksa, prantsuse
Luzerni vapp LU Luzern 1332 Luzern 386 082 1493 233 87 saksa
Uri vapp UR Uri 1291 Altdorf 35 693 1077 33 20 saksa
Schwyzi vapp SZ Schwyz 1291 Schwyz 149 830 908 143 30 saksa
Obwaldeni vapp OW Obwalden 1291 või 1315 (kui Unterwaldeni osa) Sarnen 36 115 491 66 7 saksa
Nidwaldeni vapp NW Nidwalden 1291 (kui Unterwalden) Stans 41 584 276 138 11 saksa
Glaruse vapp GL Glarus 1352 Glarus 39 369 685 51 3 saksa
Zugi vapp ZG Zug 1352 Zug 116 559 239 416 11 saksa
Fribourgi vapp FR Fribourg 1481 Fribourg 291 395 1671 141 167 prantsuse, saksa
Solothurni vapp SO Solothurn 1481 Solothurn 259 836 790 308 122 saksa
Basel-Stadti vapp BS Basel-Stadt 1501 (kui Basel aastani 1833) Basel 194 090 37 5072 3 saksa
Basel-Landschafti vapp BL Basel-Landschaft 1501/1833 Liestal 277 973 518 502 86 saksa
Schaffhauseni vapp SH Schaffhausen 1501 Schaffhausen 77 955 298 246 27 saksa
Appenzell Ausserrhodeni vapp AR Appenzell Ausserrhoden 1513 Herisau 53 438 243 220 20 saksa
Appenzell Innerrhodeni vapp AI Appenzell Innerrhoden 1513 Appenzell 15 717 173 87 6 saksa
Sankt Galleni vapp SG Sankt Gallen 1803 Sankt Gallen 486 981 2026 222 85 saksa
Graubündeni vapp GR Graubünden 1803 Chur 193 920 7105 26 180 saksa, romanši, itaalia
Aargau vapp AG Aargau 1803 Aarau 627 893 1404 388 220 saksa
Thurgau vapp TG Thurgau 1803 Frauenfeld 254 528 991 229 80 saksa
Ticino vapp TI Ticino 1803 Bellinzona 341 652 2812 110 157 itaalia
Vaud vapp VD Vaud 1803 Lausanne 734 356 3212 188 339 prantsuse
Valais vapp VS Valais 1815 Sion 321 732 5224 53 143 prantsuse, saksa
Neuchâteli vapp NE Neuchâtel 1815/1857 Neuchâtel 174 554 803 206 53 prantsuse
Genfi vapp GE Genf 1815 Genf 474 169 282 1442 45 prantsuse
Jura vapp JU Jura 1979 Delémont 70 942 839 82 64 prantsuse
Šveitsi vapp CH Šveits Bern 7 968 705 41 285 174 2596 saksa, prantsuse, itaalia, romanši

Šveitsi kantonite kahetähelist koodi kasutatakse laialdaselt, näiteks autode numbrimärkidel. Neid kasutatakse ka Šveitsi ISO 3166-2 koodides eesliitega "CH-" (Confœderatio Helvetica - Helveetsia Konföderatsioon - Helveetsia on Vana-Rooma nimetus piirkonnale). CH-SZ kasutatakse näiteks Schwyzi kantoni puhul.

Ticino on ainus itaaliakeelne kanton. Kuid itaalia keel on koos prantsuse ja saksa keelega Šveitsi riigikeel.

Poolkantonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuus 26 kantonist on traditsiooniliselt, kuid mitte enam ametlikult, "poolkantonid" (saksa Halbkanton, prantsuse demi-canton, itaalia semicantone), peegeldades vastastikuse läbikäimise või eraldatuse ajalugu.

Poolkantonid on tuvastatud Šveitsi Liidu Põhiseaduse esimeses artiklis aastast 1999, ühendatuna teise "poolega" sidesõnaga "ja":

„Rahvas ning Zürichi, Berni, Luzerni, Uri, Schwyzi, Obwaldeni ja Nidwaldeni, Glaruse, Zugi, Fribourgi, Solothurni, Basel-Stadti ja Basel-Landschafti, Schaffhauseni, Appenzell Ausserrhodeni ja Appenzell Innerrhodeni, Sankt Galleni, Graubündeni, Aargau, Thurgau, Ticino, Vaud', Valais', Neuchâteli, Genfi ja Jura kantonid moodustavad Šveitsi Konföderatsiooni.“

Šveitsi Konföderatsiooni Liidupõhiseaduse 1 artikkel (allajoonimine ei kuulu originaali juurde).

1999. aasta põhiseaduseparandus säilitas kuue kantonivalitsuse taotlusel selle erisuse, kui viisi tähistada ajaloolist sidet nende poolkantonite vahel. Kontrastina sätestas 1848. ja 1874. aasta põhiseaduste esimene artikkel Konföderatsiooni kui "22 suveräänse kantoni" liidu, viidates poolkantonitele kui "Unterwalden (metsadest ees- ja allpool)", "Basel (linn ja maa)" ja "Appenzell (mõlemad Rhodenid)". Kui vanemad põhiseadused viitasid nendele osariikidele kui "poolkantonitele" (mõiste, mis jääb populaarselt kasutusse), kasutab 1999. aasta parandus ja ametlik terminoloogia sealt alates nimetust "kantonid poole kantoni häälega".

Oma vastastikuse sidemega puhtalt ajaloolises mõttes on poolkantonid aastast 1848 võrdsed teiste kantonitega kõiges, väljaarvatud kaks punkti:

  • Nad valivad vaid ühe Kntonite Nõukogu liikme kahe asemel (põhiseaduse artikkel 150 §2).
  • Rahvahääletusel põhiseaduse muutmise kohta, mis nõuab jõustumiseks rahva enamuse, samuti kantonite enamuse nõusolekut (Ständemehr / majorité des cantons), arvestatakse poolkantonite hääletamise tulemust vaid poolena teiste kantonitega võrreldes (põhiseaduse artiklid 140, 142). See tähendab, et põhiseaduse referendumil peab muudatust toetama vähemalt 12 23-st kantonihäälest.
Karikatuur Baseli jagamisest, 1833.

Sidemete põhjused kolme paari poolkantonite vahel varieeruvad:

  • Unterwalden pole kunagi koosnenud ühest ühtsest alast. Algselt moodustasid Obwalden, Nidwalden ja Engelbergi klooster erinevad kogukonnad. Ühine mõiste Unterwalden jääb piirkonnas siiski kasutusse, kuna see võttis osa algse Šveitsi Konföderatsiooni loomisest aastal 1291 koos Uri ja Schwyziga. 1291. aasta Liiduharta kutsus esindajad kõigist kolmest "piirkonnast".
  • Baseli kanton jagunes Baseli maapiirkondade mässu tulemusel aastal 1833, et edendada võrdsust kodanike seas, võideldes nõuete eest eelisseisundi üle maa- ja linnaelanike vahel: Basel-Landschaft ja Basel-Stadt.

Nimed riigikeeltes[muuda | redigeeri lähteteksti]

(Rasvases kirjas nimetused vastavad kantoni riigikeelele)

Lühend Eesti Saksa Prantsuse Itaalia Romanši
AG Aargau Aargau Argovie Argovia Argovia
AI Appenzell Innerrhoden Appenzell Innerrhoden Appenzell Rhodes-Intérieures Appenzello Interno Appenzell dadens
AR Appenzell Ausserrhoden Appenzell Ausserrhoden Appenzell Rhodes-Extérieures Appenzello Esterno Appenzell dador
BS Basel-Stadt Basel-Stadt Bâle-Ville Basilea-Città Basilea-Citad
BL Basel-Landschaft Basel-Landschaft Bâle-Campagne Basilea-Campagna Basilea-Champagna
BE Bern Bern Berne Berna Berna
FR Fribourg Freiburg Fribourg Friborgo Friburg
GE Genf Genf Genève Ginevra Genevra
GL Glarus Glarus Glaris Glarona Glaruna
GR Graubünden Graubünden Grisons Grigioni Grischun
JU Jura Jura Jura Giura Giura
LU Luzern Luzern Luzern Lucerna Lucerna
NE Neuchâtel Neuenburg Neuchâtel Neuchâtel Neuchâtel
NW Nidwalden Nidwalden Nidwald Nidvaldo Sutsilvania
OW Obwalden Obwalden Obwald Obvaldo Sursilvania
SH Schaffhausen Schaffhausen Schaffhouse Sciaffusa Schaffusa
SZ Schwyz Schwyz Schwyz (või Schwytz) Svitto Sviz
SO Solothurn Solothurn Soleure Soletta Soloturn
SG Sankt Gallen Sankt Gallen Saint-Gall San Gallo Son Gagl
TG Thurgau Thurgau Thurgovie Turgovia Turgovia
TI Ticino Tessin Tessin Ticino Tessin
UR Uri Uri Uri Uri Uri
VS Valais Wallis Valais Vallese Vallais
VD Vaud Waadt Vaud Vaud Vad
ZG Zug Zug Zoug Zugo Zug
ZH Zürich Zürich Zürich Zurigo Turitg

Uute kantonite vastuvõtmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveitsi laienemine uute kantonite vastuvõtu teel lõppes aastal 1815. Pärast Vorarlbergi ebõnnestunud katset aastal 1919 Šveitsiga ühineda taaselustati Šveitsi laienemise jätkamise idee aastal 2010 parlamentaarse liikumisega, mis võimaldaks Šveitsiga piirnevate piirkondade ühinemist.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]