Otsedemokraatia

Allikas: Vikipeedia

Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, mis tähistab sellist riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta. Otsedemokraatia on demokraatia alaliik.

Levinuim demokraatia vorm on esindusdemokraatia, kus valimistel volitab rahvas endale esindajad parlamenti, kus nad rahva eest otsuseid vastu võtavad. Levinuim otsedemokraatia rakendamise vorme on referendum ehk rahvahääletus.

Rahvahääletuse korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond. See võib olla oma tüübilt obligatoorne (kohustuslik) või fakultatiivne (vabatahtlik). Esimesel juhul näeb riigi põhiseadus ette, et teatud liiki seadusi saab kehtestada või muuta ainult rahvahääletuse korras ja otsus on siduv kõigile riigiorganitele. Teisel puhul tuleb küsimus või eelnõu, samuti juba parlamendis vastuvõetud seadus panna rahva­hääletusele, kui keegi on õigustatud seda nõudma (näiteks mingi hulk parlamendi liikmeid). Fakultatiivse referendumi vorm on ka konsultatiivne rahvahääletus ehk plebistsiit või rahvahääletus ad hoc. Sellel hääletusel võib käsitleda iga küsimust, algatajaks võib olla nii valitsus kui ka parlament. Seda tüüpi referendumi tule­mus ei ole siduv, vaid konsultatiivse tähendusega. Vastav regulatsioon võib sisalduda põhiseaduses endas (nt Prantsusmaa), olla sätestatud eriseadusega (nt Kanada) või määratud rahvahääletuse algatamise otsuses endas (nt Suurbritannia).

Referendumite kõrval esinevad veel rahvaalgatus ja rahvaküsitlus.

Rahvaalgatus – selle all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. Tavaliselt on selleks vaja teatud arvu kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganitele (tavaliselt parlamendile), kes peab kas ise küsimusega tegelema hakkama või panema tõstatatud küsimuse rahvahääletusele.

Rahvaküsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik küsida rahva käest siduva iseloomuta arvamust, et saada informatsiooni meeleolude ja seisukohtade kohta.

Eesti põhiseaduses on sätestatud rahvahääletus, kuid rahvaalgatuse seadustamine on Riigikogus korduvalt tagasi lükatud. [1]

Viimati pälvis rahvaalgatus Eestis tähelepanu Rahvakogu ettepanekute hulgas. [2]

Nende vormide kõrval on võimalik ka saadiku või mõne seaduse tagasi kutsumine rahva poolt (inglise keeles recall)

Parim näide otsedemokraatlikust riigist on Šveits, kus viimase 120 aasta jooksul on 240 korral korraldatud rahvahääletusi seadusandlikes küsimustes.

Otsedemokraatia Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestimaa Roheliste 2007. aasta Riigikogu valimiste programmis oli ühe nende kolme põhiteema hulgas otsedemokraatia, mis tähendas lubadust seadustada rahvaalgatuslikud seaduslikku jõudu omavad referendumid riigi ja omavalitsuste tasemel.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ero Liivik. Otsedemokraatia diskursused Riigikogus: rahvaalgatuse seadustamise menetlus aastatel 2003–2008. Riigikogu Toimetised nr 26, 2012, http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16235&op=archive2
  2. Rahvakogu: Rahvaalgatus Islandi süsteemi järgi - ideede esitamine, hääletamine, teostamine, veebiviide, 21.02.2013.
  3. GRÜÜNE. Eestimaa Roheliste häälekandja, nr 3 2007.