Škoda Holding

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib masinaehituskontsernist; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Škoda.

Škoda Holding a. s. on Tšehhi masinaehituskontsern, mis paikneb peamiselt Plzeňis.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Firma ajalugu algas 1859. aastal, kui Valdštejni krahv Ernst asutas Plzeňis oma valu- ja masinatehase filiaali. Selles hakati valmistama õlle- ja suhkrutehastele ning kaevandustele mõeldud seadmeid, aurumasinad, katlaid, terasest sillakonstruktsioone, raudteeseadmeid jmt. 1869. aastal ostis tehase selle peainsener Emil Škoda, kellelt firma sai oma hilisema nime. 1899. aastal sai firma aktsiaseltsiks ja orienteerus peamiselt relvade tootmisele. Sel ajal oli see Austria-Ungari suurim tööstusettevõte. Pärast Tšehhoslovakkia moodustamist 1918. aastal laiendas firma oma tootevalikut näiteks vedurite, autode, lennukite ja laevadega. Sel ajal töötas firmas üle 35 000 inimese. 1925. aastal liideti sellega firma Laurin & Klement, hilisem Škoda Auto.

II maailmasõja ajal, aprillis 1945, hävitasid liitlased pommitamisega üle 70% tehasest, kuna see oli osa natside sõjatööstusest. Pärast sõda kontsern riigistati ja sellest eraldati mõned osad (muuhulgas Mladá Boleslavis asuv Škoda Auto). Firma peamiseks tegevusalaks sai rasketööstus, sealhulgas transpordivahendite tootmine. Peamine turg oli idablokk. Nii näiteks eksporditi aastatel 19571989 üksi Nõukogude Liitu rohkem kui 2400 elektrivedurit. Firma kandis koguni V. I. Lenini nime, kuid osa välismaiseid partnereid pöördus selle nime all valmistatud toodetest ära, mistõttu eksportimisel hakati uuesti kasutama nimetust „Škoda“.

Pärast 1989. aastat toimus erastamine ning uue vähemusomaniku ja peadirektori Lubomír Soudeki käe all hakkas Škoda oma tegevust laiendama (ostis näiteks autotehased Tatra a LIAZ). See laienemine lõppes suure kahjumiga ja firmat ähvardas koguni pankrot.

1999. aastal õnnestus pankadega kokkulepe sõlmida ja firma stabiliseerida. Aprillis 2000 asutati aktsiaselts Škoda Holding, mis koondas enda alla tütarfirmad. 2003. aastal sai 100% osaluse Hollandi kontsern Appian Group, mis jätkas firma ümberkujundamist eesmärgiga keskenduda kahele peamisele tootmisharule – klassikalisele energeetikale ja transpordimasinatele.

Praegu on firmas ligikaudu 3800 töötajat.

[muuda | redigeeri lähteteksti]

Škodo logo elektriveduril

Üks Tšehhi tuntumaid kaubamärke on Škoda logo – tiivuline nool. See sümboliseerib kiirust, tiivad aga arengut ja vabadust. Tiival olev silm osutab tootmise täpsusele ja ümbruse arvestamisele. Ring, milles nool asub, on ühtsuse, täielikkuse, harmoonia ja maailma tähis. Logo väärtust hinnatakse miljarditele Tšehhi kroonidele.

Tooted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Škoda on muuhulgas valmistanud auru- ja elektrivedureid, elektrironge, auto- ja trollibusse, traktoreid, aga ka kahureid ja tanke. Alates 1996. aastast moderniseeritakse Plzeňis Praha metroo liinidel A ja B kasutatavaid Nõukogude Liidus valmistatud metrooronge 81-71. See töö jõuab lähiajal lõpule.

Trammid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Trammi Škoda 06T valmistamine Škoda Transportationi tehases

Firma on tegelenud trammide Tatra T3 moderniseerimisega (Škoda 01T, Škoda 02T) ning valmistanud või valmistab järgmisi liigendtramme:

  • Kolmesektsioonilised:
  • Viiesektsioonilised:
    • Škoda 05T „Vektra“ (prototüüp)
    • Škoda 06T (Itaalia Cagliari linnale)
    • Škoda 13T (Brnole)
    • Škoda 14T (Prahale)
    • Škoda 16T (Wrocławile)
    • Škoda 19T (Wrocławile)

Trollibussid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Trollibuss Škoda 21Tr

Firma on tuntud trollibusside tootja. Esimene mudel Škoda 1Tr valmis Plzeňis 1936. aastal. 1960. aastal koliti trollitootmine üle Karlovy Vary maakonnas asuvasse linna Ostrov nad Ohří. Sel ajal valmistati mudelit Škoda 8Tr. 2004. aastal Ostrovi tehase tegevus kahjumi tõttu lõpetati ja trollibusside tootmine toimub jälle Plzeňis.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]