Zasłaŭje

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Zasłaŭje

valgevene Заслаўе * / Zasłaŭje *transkriptsioon: Zaslavje
vene Заславль (Zaslavl)

Coat of Arms of Zasłaŭje, Belarus.svg

Pindala: 14,2 km²
Elanikke: 14294 (2011)

Koordinaadid: 54° 0′ N, 27° 17′ E
Zasłaŭje (Valgevene)
Zasłaŭje

www.
Zasłaŭje

Zasłaŭje (poola keeles Zasław, varem ka Zasław Litewski) on linn Valgevenes Minski oblastis Minski rajoonis. Linn asub Svisłači jõe ääres, 12 kilomeetri kaugusel riigi pealinnast Minskist. Linna läbib Minski ja Maładziečna vaheline raudtee.

Haridust annavad kolm keskkooli, spordikallakuga internaatkool ja muusikakool. Linnas on kultuurimaja ja kaks raamatukogu.

Linnas on keemiatööstus (lakkvärvid), polügraafiatööstus ja toiduainetetööstus, seal töödeldakse puitu ja valmistatakse ehitusmaterjale (raudbetoonist detailid).

Vaatamisväärsusteks on katoliku kirik (17741779), XVI sajandil rajatud endine kalvinistide, praegune õigeusu kirik, endise Zasłaŭje lossi varemed (kasutusel XI–XVIII sajandil) ja linnamägi (kasutusel X–XI sajandil). Aastal 1986 loodi linna juurde ajaloolis-kultuuriline kaitseala.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade Zasłaŭje linnamäelt

Arheoloogiliste andmete põhjal tekkis linna kohale Svisłači jõe kaldale X sajandil krivitšite asula. Zasłaŭje linna on esimest korda mainitud aastal 985, mil Vladimir Püha andis selle oma naisele Rogneda Rogvolodovnale ja pojale Izjaslav Vladimirovitšile, umbes sel ajal asustati ka sealne linnamägi. Tol ajal asutati linna ka klooster, aga selle asukoht on teadmata, ühtlasi ristiti kohalik rahvas.

Aastal 1127 mainitakse Połacki ja Kiievi vaheliste sõdadega seoses esimest korda Izjaslavi vürstiriiki mille keskuseks Zasłaŭje oli. XIII sajandi lõpus hakkas linn kuuluma Leedu Suurvürstiriiki. Algul suurvürstidele kuulunud linna andis Kęstutis oma nooremale vennale Jaunutisele, kes pani seal aluse Zaslavskiste suguvõsale. Aastal 1434 põletas Švitrigaila linna maha.

Aastal 1539 läks Zasłaŭje Hlebowiczite valdusesse. Seoses territoriaal-administratiivse reormiga hakkas see kuuluma Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda. XVI sajandi teisel poolel hakkas sealse kalvinistide koguduse juures tegutsema kool, ka oli koguduse juures trükikoda, kus Szymon Budny lasi trükkida oma piibli. Aastal 1625 ehitati linna katoliku kirik.

Zasłaŭje lossi varemed

Aastal 1655 rüüstasid linna Moskva väed. Ühtlasi purustati sealne loss. Aastal 1678 läks linn Sapiehade valdusesse. Aastal 1678 (teistel andmetel 1676 asutasid Sapiehad linna dominiiklaste kloostri.

Aastal 1753 läks linn Przeździeckite valdusess. Aastal 1772 andis Stanisław II linnale õiguse pidada neli korda aastas laata. XVIII sajandi teisel poolel tegutsesid linna telliselööv ja kalevivabrik.

Aastal 1793 läks Zasłaŭje teisel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu, ühtlasi muudeti linn aleviks. Zasłaŭje hakkas kuuluma Minski kubermangu ja Minski kreisi. Aastal 1815 omandasid alevi Pruszyńskid. Seoses Kastuś Kalinoŭski ülestõusuga konfiskeerisid tsaarivõimud alevi ka sellelt suguvõsalt. Aastal 1873 valmis alevit läbiv raudtee.

1921. aastal hakkas Zasłaŭje kuuluma Valgevene NSV koosseisu. Aastail 19241959 oli alev samanimelise rajooni keskus, seejärel liideti see Minski rajooniga. Aastal 1985 muudeti alev taas linnaks.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]