Vladimir Püha

Allikas: Vikipeedia
Vladimir I the Great.jpg

Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene (vene keeles Владимир Святославич); umbes 950 - 15. veebruar 1015) oli Kiievi suurvürst 9801015 ja Venemaa ristiusustaja.

Vladimir Svjatoslavitši isa oli Kiievi suurvürst Svjatoslav I.

Võimuvõitlus ja võimuletõus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast isa, Kiievi suurvürst Svjatoslav I-e, surma valitsesid tema pojad igaüks talle eraldatud piirkonnas. Vanim vendadest, Jaropolk, ründas 977. aastal vend Olegi vürstkonda, soovides seda oma võimule allutada ning Oleg sai surma. Sellest kuulnud, põgenes aastatel 970 - 980 Novgorodi vürstiriiki valitsenud vend Vladimir Skandinaaviasse. Mõne aja pärast naasis ta varjaagidest koosneva sõjaväega ning asus Jaropolki vastu võitlusse. 978. aastal tapeti Jaropolk varjaagide poolt rahuläbirääkimistel ja Vladimir sai 980. aastal ainuvalitsejaks, Kiievi-Vene suurvürstiks.

Pärast Vladimir Püha surma jagunes Kiievi-Vene riik Vladimiri poegade Mstislavi, kes sai maa-alad Dneprist vasakul ja Jaroslavi, kes sai maa-alad Dneprist paremal, vahel. Poegade vahel puhkes kodusõda, mille võitis Jaroslav, kes suutis 1016. aastal oma venna Svjatopolki väed purustada ning sai seega Kiievi-Vene suurvürstiks.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vladimir Svjatoslavitš oli abielus arvatava Norra päritolu Polotski vürstitar Rogneda Rogvolodovna (Ragnhild Ragnvaldi tütar), kuid tal oli elu jooksul vähemalt 6 seaduslikku naist.

Järglased
Eelnev:
Svjatoslav Igorevitš
Novgorodi vürst
970980
Järgnev:
Võšeslav Vladimirovitš
Eelnev:
Jaropolk I
Kiievi suurvürst
9801015
Järgnev:
Svjatopolk

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]