Mine sisu juurde

Lõuna-silenastik

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Zacholus girondicus)
Lõuna-silenastik
Lõuna–silenastik
Lõuna–silenastik
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Roomajad Reptilia
Alamklass Soomussisalikud Lepidosauria
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Infraselts Alethinophidia
Ülemsugukond Colubroidea
Sugukond Colubridae
Perekond Silenastik Coronella
Liik Lõuna-silenastik
Binaarne nimetus
Coronella girondica
Daudin, 1803
Sünonüümid
  • Coluber girondicus Daudin, 803
  • Coluber meridionalis Daudin, 1803
  • Coluber riccioli Metaxa, 1823
  • Coluber rubens Gachet, 829
  • Coronella laevis var. hispanica Boettger, 1869
  • Rhinechis amaliae Boettger, 1881
  • Coronella girundica (Daudin) Duméril & Bibron, 1854
  • Coronella laevis Boettger, 1869
  • Coronella meridionalis (Daudin) Boie, 1827
  • Coronella riccioli (Metaxa) De Betta, 1857
  • Natrix meridionalis (Daudin) Merrem, 1820
  • Psammophis girondicus (Daudin) Boie, 1826
  • Zacholus girondicus (Daudin) Wagler, 1830
  • Zamenis riccioli Metaxa, 1823[1]
  • Coronella girondicaJAN, 1866
  • Coronella girondicaBoulenger, 1913[2]
  • Coronella girondicaMERTENS & MÜLLER, 1940
  • Coronella girondicaENGELMANN jt, 1993
  • Coronella girondicaSCHLEICH, KÄSTLE & KABISCH 1996[3]

Lõuna-silenastik (Coronella girondica) on silenastiku perekonna maoliik.[4]

Klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval liigitatakse see madu soomuseliste seltsi Colubridae sugukonna silenastiku perekonna maoliigina ja tema teaduslik ladinakeelne nimetus on Coronella girondica.

Veebipõhises roomajate taksonoomilises andmebaasis on lõuna-silenastikul 2 alamliiki:

Lõuna-silenastiku pead katavad läikivad soomused.

Soomused:

Lõuna-silenastik Hispaanias

Arvatakse, et lõuna-silenastikud on aktiivsed videvikus või öösel, kuid neid võib soodsa välistemperatuuri korral näha ka päeval, kui nad peavad jahti väiksematele saakloomadele, kelle nad kägistavad.

Lõuna-silenastikute sülg ei toimi nende järele küünitavatele inimestele toksiinina ja hammustavad nad harva, aga nad võivad väljutada kloaaginäärme nõret ja selle lõhn ei pruugi meeldiv olla.

Graviidsed emased lõuna-silenastikud munevad juunis 6–16 muna (14 × 19 bis 14 × 25 mm). 11–18 cm pikkused maopojad kooruvad augustis või septembris. Suguküpseid (4 a) lõuna-silenastikuid võib tabada paaritumistung. Isased harrastavad sel ajal hoogsaid võitlusi, mille käigus nad oma kehadega teineteise ümber põimuvad. See, kes vastu peab, hakkab vastuvõtlikku emast otsima, et tollega paarituda. Paaritumine võib kesta rohkem kui tunni ja paar võib seda soovi korral mitmeid kordi korrata.

Lõuna-silenastikuid võib kohata Alžeerias, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Marokos, Portugalis ja Tuneesias.

  1. Coronella girondica (Daudin, 1803), Catalogue of Life, veebiversioon (vaadatud 4.04.2015)(inglise keeles)
  2. Boulenger, G. A. 1913. "The snakes of Europe". Methusen & Co. Ltd, London, 151 lk.
  3. 3,0 3,1 Coronella girondica (DAUDIN, 1803), Roomajate andmebaas, veebiversioon (vaadatud 4.04.2015)(inglise keeles)
  4. Coronella girondica, Animal Diversity Web, veebiversioon (vaadatud 4.04.2015)

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Coronella girondica ja saksakeelset artiklit de:Girondische Glattnatter seisuga 4.04.2015.