Ya Ding

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib kirjanikust; looduskaitseala kohta vaata artiklit Yading.

Ya Ding (hiina keeles 亚丁; sündis 1956) on prantsuskeelne hiina kirjanik ning prantsuse kirjanduse tõlkija hiina keelde.

Ta sündis vaeses (kuid vanas ja enne kommunistide võimuletulekut jõukas) perekonnas väga vaeses ja mahajäänud väikeses Põhja-Hiina linnas Hebei provintsis, kus ta elas kümneaastaseks saamiseni. Seejärel kolis ta koos vanematega maale.

Pärast õpinguid saadeti ta kultuurirevolutsiooni ajal maale ümber kasvama. Pärast kultuurirevolutsiooni lõppu asutas ta 1977 Pekingi ülikoolis prantsuse filoloogiat õppides esimese üliõpilaste ajakirja. Ülikooli lõpetas ta 1980.

Hiljem tegutses ta tõlkijana, tõlkides Bernardin de Saint-Pierre'i romaani "Paul ja Virginie", Victor Hugod, Charles Baudelaire'i (Le Spleen de Paris; tõlge on Hiinas uuesti välja antud), Albert Camus'd, Jean-Paul Sartre'it (Sylvus, L'age de Raison), Gustave Flauberti (Correspondances).

Ta kutsuti oktoobris 1985 rahvusvahelise tõlkijate konkursi laureaadina Prantsusmaale, kuhu ta 1986. aastal elama jäi.

Ta oli koos François Reichenbachiga USA-s parima dokumentaalfilmi auhinna saanud filmi "La Chine, l'Année du Tigre" tegijatest. Ka hiljem on ta olnud mitme Hiina ja Prantsuse filmi tegijate seas.

Prantsusmaal andis ta välja oma esimese ja kõige tuntuma romaani "Punane sorgo" (1987), mis oli väga menukas. Raamatut müüdi 500 000 eksemplari. Jacques Chirac kirjutas talle pärast raamatu lugemist: "Sukeldusin suure naudinguga sellesse haaravasse raamatusse, millel on lähiajaloo kogu tõde, olulisus ja kaal." Lugu räägib kultuurirevolutsioonist üheksa-aastase poisi Liangi pilgu läbi traditsioonilise usundi taustal. Poisi isa Li oli saadetud partei esindajana külasse prefektiks moderniseerimist ja kultuurirevolutsiooni tooma. Poiss on selle üle uhke ning unistab isa eeskujul kindraliks ja prefektiks saamisest. Liang saab sõbraks Tianiga, ainsa poisiga, kes ei näita üles vaenulikkust. Isa Li on sageli kodust ära, tegeldes parteikoosolekutel projektidega, kuidas viljasaaki põua käest päästa, kaeve ja suurte vihmade vastast irrigatsioonisüsteemi rajada, elektrit külasse tuua. Liangi ema Wang on kodus koos Liangi ning tema õe Lingiga. Isa Li osutub kompromiteerituks seotuse läbi vana kultuuriga ning ta viiakse avalikku kohta alandamiseks ja kohtumõistmiseks.

1988. aastal ilmus tema teine romaan – "Seitsme kuningriigi pärijad". Lugu räägib Pekingi üliõpilaste keelatud inimõigusi ja demokraatiat pooldava demonstratsiooni juhist Liangist, kelle lapsepõlvest rääkis eelmine raamat. "Hiina on alati olnud suur poliitiline maa." "On vaid kaks tõelist võtit võiduks võimumängus. Kahju küll: paks näonahk, et mitte häbist punastada. Teiste sõnadega: võtta häbi kui au. Või teine, must süda: olla võimeline kurjuseks ja reetmisteks."

1990. aastal ilmus romaan "Vee ja tule mäng". Eelmise raamatu Liang põgeneb Pariisi. Ta leiab tuge traditsioonilisest hiina maailmavaatest. Tema astroloogiline märk näeb talle ette "tule saatuse". Perekonnanimi Li pühendab ta puule ja veele: veest sünnib puu, millest toitub tuli, kuid mis ka tapab tule. Pealiskaudses ja kiirustavas läänemaailmas, mis ahvatleb auahnuse, kire ja ihaga, kaotab ta oma juured ja armub kolmesse naisesse (Barbara, Diane, Caroline). Tänu oma vanale õpetajale, kelle ta Pariisist eest leiab, taipab ta, et oma juurte taasleidmiseks peab ta liituma oma uue maaga. Naised, keda ta armastab, on vesi. Nad on talle nii ohuks kui ka päästeks.

Romaanis "Väikese taeva ring" (1995) leiab noormees müstilise initsiatsiooniteekonna käigus oma juured. Jutustaja, Hiina pagulane Pariisis, on oma identiteedi kaotanud. Üks tema sõber, keda ta pole ammu näinud, valmistub minema Hiinasse, et matta maha oma mõni aasta tagasi surnud ema tuhk. Seal selgub, et kõigil tema omastel läheb halvasti, sest tema ema pole korralikult maha maetud. Siis teatab jutustaja, et ta on läinud tädi või ema matustele, kuid tempel, kus tädi tuhk tallel oli, on süttinud ning alles on jäänud vaid kolm identifitseerimata tuhaurni. Püüdes tuhka identifitseerida, satub ta Emei mäel tao munkade seltskonda, õpib qigong'i ja siseneb väikese taeva ringi, praktiseerides esivanemate riitusi. "Maailma tundmine ei peitu nende mõistete hulgas ega kvaliteedis, mis meil maailma kohta on, vaid selles kui sügavalt ja peenelt me teda kogeme." Jutustaja leiab tänu taoismile oma lapsepõlve ja oma juured.

Raamat "Tütarlaps Tong" (1996) on müsteeriume täis lugu, milles naine maksab maagia abil kätte. Kuskil Hiina kolkas on Fé-Lai-She külake. Küla nimi tähendab 'langevarjuga maandunud kalju', sest ta asub mägedes väga ligipääsmatus kohas. Ühel hommikul avastatakse seal külatarga alasti kuivetunud surnukeha. Aastaid tagasi oli kaugel Tongi orus elanud tütarlaps Zé-Lain, keda kombe kohaselt ehtis kinaveri ja gekode segust punane neitsilikkuse märk. See kadus, kui tütarlaps kaotas neitsilikkuse (mis oli kuidagi seotud gekoga). Mõne päeva pärast, veepeo ajal, pidi ta saama 16-aastaseks, mis tähendas täisiga. Ühel ööl ilmus tütarlapse tuppa nähtamatu olevus, kes lausus sõimusõnu nagu palvet. Tütarlapse jõud kadus ning ta andus tundmatule, arvates, et sureb. Hommikul pidas ta juhtunut algul unenäoks, ent avastas siis, et neitsilikkuse märk on kadunud. Tütarlaps varjas märgi kadumist, ent avastas mõne päeva pärast, et tema keha vananeb kiiresti. Tütarlapse isa tegi enesetapu. Zé-Lain alustas pikka initsiatsiooniteekonda, et välja uurida, mis on juhtunud, ning kätte maksta.

Ya Dingi stiil on lihtne.

Ya Dingil on 1990. aastal asutatud ettevõte Société Y.D.Communication. Ta tegeleb muuhulgas Hiina ja Prantsusmaa vahelise kultuurivahetusega ning Prantsusmaa kultuuri, kunsti ja elu tutvustavate saadete tootmisega Hiina televisioonile.

Ta on produtseerinud ja eetrisse andnud 156 saadet "Paris Sensations" Shanghai televisioonis ja veel kümmekonnas kanalis.

Ta on 2005. aastaks otsustanud produtseerida 226 igapäevasest 20-minutilisest saatest koosneva sarja ning müünud selle 281 Hiina telekanalile. Nende vaatajaskond oleks 500...800 miljonit inimest.

Ta produtseerib ka keskkonnateemalist saatesarja "Roheline teekond ümber maailma" (环球绿色行).

Kirjandusteadus[muuda | muuda lähteteksti]

Ya Dingi loomingut on uurinud Muriel Détrie. Tema teoseid on retsenseerinud teiste seas Jack Yeager.

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Ya Ding kommenteeris Tiananmeni väljaku veriseid sündmusi nii: "Vanamees sureb, laps sünnib."

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ya_Ding&oldid=6437078"