Wärtsilä

Wärtsilä Oyj Abp
Tüüp	börsiettevõte; (OMX: WRT1V)
Asutatud	12. aprill 1834; 190 aastat tagasi
Peakorter	Helsingi, Soome
Tegevuspiirkond	kogu maailm
Võtmeisikud	Tom Johnstone (nõukogu esimees); Håkan Agnevall (juhatuse esimees ja tegevdirektor);
Valdkonnad	masinaehitus ja hooldus
Tooted	elektrijaamade diiselmootorid, laevamasinad ja -käiturid
Käive	4604 mln eurot (2020)
Tegevuskasum	234 mln eurot (2020)
Puhaskasum	191 mln eurot (2020)
Vara	6232 mln eurot (2020)
Omakapital	2177 mln eurot (2020)
Töötajaid	18 300 (2020)
Koduleht	www.wartsila.com

Wärtsilä on Soome börsiettevõte, mis on tänapäeval keskendunud peamiselt laevamasinate ja -käiturite, aga ka elektrijaamade diiselmootorite tootmisele. 2021. aasta seisuga annab Wärtsilä tööd rohkem kui 17 000 inimesele^[1].

Wärtsiläl on kaks peamist ärisuunda; üks keskendub energiaturule, ja teine merendusturule. Merenduse äritegevus on peamiselt Euroopas, Hiinas ja Ida-Aasias, samas kui peamised energia ärisuuna turud on Kagu-Aasia, Lähis-Ida, Aafrika ja Ladina-Ameerika. Wärtsilä on esindatud 68 riigis, kuid töötab kogu maailmas.

Pärast selliste ettevõtete nagu Transas, Greensmith, Guidance Marine ja MSI omandamist ning digitaalsete kiirenduskeskuste rajamist Helsingis, Singapuris, Kesk-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on ettevõte andnud teada kavatsusest muutuda seadmete tootjast arukate merenduslahenduste (Smart Marine Ecosystem) ja energeetikalahenduste (Smart Energy) ettevõtteks.

Ajalugu

1834. aastal ühest Karjala saeveskist alguse saanud metallitööstus muutus 20. sajandi keskel suureks kontserniks, millesse kuulusid Helsingi ja Turu laevatehased, Arabia keraamikatööstus, klaasitehas jm. Laevatehaste pankrotistumise järel 1990. aastal on need mitu korda omanikku vahetanud ning kuuluvad nüüdseks kontserni STX Europe.

Tänapäev

Ettevõtte suurimad tootmisüksused asuvad Soomes Vaasas ja Itaalias Triestes. Šveitsis Winterthuris on Wärtsiläl tootmisettevõte ning teadus- ja arendusüksus. Aasia tähtsus turupiirkonnana kasvab pidevalt ja tootmist on laiendatud muu hulgas Hiinas, Indias ja Koreas. Ulatusliku teenindusvõrgustikuga on Wärtsilä esindatud enam kui 200 asukohas 68 riigis^[2].

Wärtsilä on jaotatud ja paindliku elektritootmise elektrijaamade pakkuja. Wärtsilä pakub kuni 600 MW võimsusega seadmeid, mis töötavad mis tahes gaasiliste või vedelkütustega, nagu raske kütteõli, maagaas, veeldatud maagaas (LNG), eri tüüpi ja kvaliteediga kütteõlid ning taastuvad kütused, nagu biogaas ja biokütus. Wärtsilä mootorite võimekus kiiresti käivituda ja seiskuda ning võime säilitada efektiivsus ka osalise koormuse korral muudavad need sobivaks elektritootmise, nutikate võrkude ja avariijuhtimissüsteemide piikhetkedeks. Lahendused võimaldavad ka kombineeritud tsüklit ja koostootmist auru või kuuma vee tootmiseks ning jahutatud vee trigeneratsiooni, mida saab kasutada kliimaseadmete jaoks.

Wärtsilä ja Eesti

2005. aastal asutasid BLRT Grupp ja Wärtsilä ühisettevõtte Wärtsilä BLRT, mis müüb tooteid ja varuosi ning pakub hooldusteenuseid Balti riikide klientidele. Ettevõte pakub tööd ligi 80 inimesele, lisaks on ettevõttel filiaal Klaipedas, kus töötab ligi 60 töötajat.

Eestis elektrivarustuse tagamiseks rajati aastail 2013 ja 2014 Kiisale kaks suurt avariireservelektrijaama Eleringile. Jaamad põhinevad Wärtsilä diiselgeneraatoritel ning töötavad nii diiselkütusel kui ka maagaasil.

Suveks 2020 paigaldati Tallinna Vanasadamasse mereprügipüüdur Seabin, mis korjab vette sattunud plasti ja muud olmeprügi.

Wärtsila masinad Läänemere laevadel

Läänemerel on ja on olnud Wärtsilä peamasinatega laevu. Eestlastele on tuntuimad näiteks Georg Ots, Victoria I, Silja Serenade, Viking XPRS, Baltic Queen, Finlandia ja jäämurdja Tarmo. Uusim on Tallinki Megastar, mille peamasinad kasutavad peamiselt veeldatud maagaasi (LNG-d).

Wärtsilä tootis 2013. aastal peamasinad ja käiturid Viking Grace'ile, mille STX Finland ehitas Viking Line'ile. Uuele laevale paigaldati neli masinat, mis töötavad veeldatud maagaasiga. Viking Grace on esimene suur parvlaev maailmas, millel on gaaskütusega peamasinad.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 "Financial information". Wärtsilä. Vaadatud 6. mai 2020.
↑ "Wärtsilä businesses in brief". www.wartsila.com (inglise keeles). Wärtsilä. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2021. Vaadatud 13. märts 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid

Wärtsilä koduleht (inglise keeles)

[AR2016h-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 "Financial information". Wärtsilä. Vaadatud 6. mai 2020.

[2] "Wärtsilä businesses in brief". www.wartsila.com (inglise keeles). Wärtsilä. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2021. Vaadatud 13. märts 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1]

[2]