Väike-konnakotkas

Väike-konnakotkas
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Haukalised Accipitriformes;
Sugukond	Haugaslased Accipitridae;
Perekond	Kotkas Aquila;
Liik	Väike-konnakotkas;
Binaarne nimetus
	Aquila pomarina; Brehm (1831)
	; Levikukaart: ██ pesitsusalad ██ talvitusalad
Sünonüümid
	Aquila pomarina;

Väike-konnakotkas (Clanga pomarina) on haugaslaste sugukonda kotka perekonda kuuluv röövlind.

Varem selle liigi alamliigina käsitletud lõuna-konnakotkast (Aquila hastata) tunnustatakse tänapäeval iseseisva liigina.^[2]

Eestis kuulub väike-konnakotkas I kaitsekategooriasse.^[3]

Taksonoomia ja evolutsioon

Esimesena kirjeldas väike-konnakotkast teaduslikult saksa pastor ja ornitoloog Christian Ludwig Brehm 1831.

Väike-konnakotkas on, nagu selgus, lähedasemalt sugulane suur-konnakotka kui lõuna-konnakotkaga. Nende ühine esivanem elas nähtavasti Afganistani ja India piirkonnas pliotseeni keskpaiku umbes 3,6 miljonit aastat tagasi. Kui algas viimane jääaeg ja Kesk-Aasias moodustusid suured igijääga kaetud alad, jagunes seni ühtne liik kaheks, põhja- ja lõunapoolseks liigiks. Põhjapoolne liik jagunes millalgi pliotseeni ja pleistotseeni piiri paiku, umbes 2 miljonit aastat tagasi idapoolseks (suur-konnakotkas) ja läänepoolseks (väike-konnakotkas) liigiks.

Välimus

Väike-konnakotka sulestik on tumepruun, hästi on näha tiiva heledam eesserv ja samuti paistavad paremini välja sulelabadest moodustunud ühtlaselt valged tiivalaigud. Päranipuala on pruun^[4]. Kotka jalad on kaetud sulgedega kuni varvasteni.

Väliselt sarnaneb ta haruldasema suur-konnakotkaga ning kahe konnakotkaliigi eristamine teineteisest on keeruline. Vahetegemise teeb raskeks seegi, et nad moodustavad segapaare ja annavad hübriide. Suur-konnakotkas on enamasti ühtlaselt tumepruun, suleroodudest moodustuvad tiivapealsed laigud paistavad hajusatena^[5]. Väike-konnakotkas on heledam ja tema külgmistel tüürsulgedel on tavaliselt ristipidine muster^[4].

Väike-konnakotkaste keha pikkus on 55–67 cm, saba pikkus 20–25 cm, tiibade siruulatus 1,46–1,68 m^[6]. Tiiva pikkus on 44–51 cm^[4]. Emased linnud on reeglina veidi suuremad ja raskemad kui isased^[6]. Täiskasvanud isaslindude mass on 1,0–1,4, emaslindude oma aga 1,3–2,2 kg^[6].

Levik ja arvukus

Väike-konnakotkas pesitseb kotkaste kohta mitte väga suurel territooriumil Soome lahe lõunakaldast kuni Väike-Aasia poolsaare ja Kaukasuseni^[7]. Läänes ulatub levila Ida-Saksamaa ja Austriani, idas Iraanini^[4]. Lõuna-konnakotkas elab Indias ja Põhja-Birmas^[4].

Võrdlemisi hõredalt asustatud levilas pesitsevate lindude arvukust on raske kindlaks määrata. Hinnanguliselt elutseb Euroopas 14–19 tuhat pesitsevat paari, mis moodustab üle 95% liigi koguarvukusest^[2]. Kõige rohkem on pesitsevaid paare Valgevenes (3150–3350), Lätis (2000–2800) ja Poolas (1660–1850).^[7]

Eestis on väike-konnakotkas kõige arvukam kotkaliik. Hinnanguliselt on meie asurkonnas tänapäeval 480–600 pesitsevat paari. Liik on levinud kogu Mandri-Eestis (saartel pesitsemise kohta andmeid pole), asustustihedus on väiksem Eesti loodeosas ja suurem Kagu-Eestis.^[7]

Väike-konnakotkas on rändlind, kes pärast pesitsusperioodi lendab talvitusaladele, mis asuvad Kesk- ja Lõuna-Aafrikas.^[6]

Toitumine

Uruhiired kuuluvad väike-konnakotka peamiste saakloomade hulka.

Väike-konnakotka saagipüüdmise alad paiknevad vähekasutatavatel rohumaadel, märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel ning vähesel määral metsas. Eestis olid väike-konnakotka jahimaadeks varem eelkõige poollooduslikud märgalad, kuid alates 1960. aastatest hakkasid nad järjest rohkem toituma kultuurmaastikul.^[7]

Tema saagi hulka kuuluvad peamiselt väikesed imetajad, sageli ka konnad ja linnud, kohati roomajad ja suured putukad. Kesk-Euroopas on tähtsamad saakloomad pisinärilised (uruhiired, hamstrid ja hiired). Valgevenes on olulisel kohal konnad, kes moodustavad püütavate saakloomade kogusest ligi kaks kolmandikku. Levila lõunaosas võib roomajate osakaal toidu hulgas oluliselt suureneda. Toidu koostis sõltub aastaajast ja kättesaadavusest.^[7]

Kuna väike-konnakotkas toitub peamiselt väikesest saagist, siis ei otsi ta seda põhiliselt lennates, vaid jalgsi. Ta sööb ka raibet.^[4]

Konnakotkad pole nii nobedad ja liikuvad kui kaljukotkas, aga nende lend on sujuvam.^[4]

Pesitsemine

Pesitsuspaika saabub väike-konnakotkas suhteliselt vara: Venemaa keskvööndisse märtsi lõpul.^[4]

Kohe pärast saabumist hakkab väike-konnakotkas pesa ehitama või parandama^[4]. Pesa paikneb puu otsas^[4]. Väike-konnakotkas teeb tavaliselt endale ise pesa, kuid mõnikord kasutab teiste röövlindude või must-toonekure pesi^[7]. Pesa kasutatakse vähese häirimise korral kuni 10 aastat^[7]. Enamasti on kotkapaaril mitu pesa, mida vajadusel vahetatakse^[7]. Pesa läbimõõt on 0,4–1,0 m ja üle selle, kõrgus kuni meeter ja üle selle^[7].

Pesas on aprilli lõpus või mai alguses 1–2 (väga harva 3) muna. Emaslind hakkab hauduma kohe pärast esimese muna munemist, seetõttu kooruvad pojad eri aegadel. Haudeperiood kestab 37–41 ööpäeva, pojad saavad lennuvõimeliseks 8–9 nädala pärast, Eestis tavaliselt augusti esimesel poolel.^[7]^[4]

Poegade vanusevahe viib enamasti selleni, et noorem hukkub vanema poja tagakiusamise tõttu. Harva saavad lennuvõimeliseks mõlemad pojad.^[8]^[4]

Väike-konnakotkas talvitub Väike-Aasias, Iraanis, Indias ja Indohiinas. Sügisränne algab olenevalt piirkonnast septembris või oktoobris. Rände ajal saab konnakotkaid näha salgati. Tavaliselt lendavad nad kõrgel üksteise järel, kuid suure vahemaaga.^[4]

Eluiga

Väike-konnakotka teadaolev maksimaalne eluiga on 27 aastat.^[8]

Viited

↑ BirdLife International (2009). Aquila pomarina. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2011.
↑ ^2,0 ^2,1 "Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina". www.birdlife.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 25.02.2016. Vaadatud 7.04.2011.
↑ "I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 7.04.2011.
↑ ^4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 ^4,10 ^4,11 ^4,12 "Loomade elu", 6. kd., lk. 130-131
↑ "Kaks sarnast ja samas erisugust: konnakotkad". www.loodusajakiri.ee. Vaadatud 7.04.2011.
↑ ^6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 James Ferguson-Lees. "Raptors of the World", Houghton Mifflin Harcourt, 2001. ISBN 978-0618127627
↑ ^7,00 ^7,01 ^7,02 ^7,03 ^7,04 ^7,05 ^7,06 ^7,07 ^7,08 ^7,09 Ülo Väli (2002). "Väike-konnakotkas. Kaitsekorralduskava" (PDF). www.kotkas.ee. Tartu: Keskkonnaministeerium. Vaadatud 7.04.2011.
↑ ^8,0 ^8,1 "Väike-konnakotkas". www.looduspilt.ee. Vaadatud 7.04.2011.

Välislingid

Väike-konnakotkas andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2009). Aquila pomarina. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2011.

[birdlife-2] 2,0 ^2,1 "Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina". www.birdlife.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 25.02.2016. Vaadatud 7.04.2011.

[riigiteataja-3] "I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 7.04.2011.

[Loomade_elu-4] 4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 ^4,10 ^4,11 ^4,12 "Loomade elu", 6. kd., lk. 130-131

[eestiloodus-5] "Kaks sarnast ja samas erisugust: konnakotkad". www.loodusajakiri.ee. Vaadatud 7.04.2011.

[raptors-6] 6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 James Ferguson-Lees. "Raptors of the World", Houghton Mifflin Harcourt, 2001. ISBN 978-0618127627

[kaitsekava-7] 7,00 ^7,01 ^7,02 ^7,03 ^7,04 ^7,05 ^7,06 ^7,07 ^7,08 ^7,09 Ülo Väli (2002). "Väike-konnakotkas. Kaitsekorralduskava" (PDF). www.kotkas.ee. Tartu: Keskkonnaministeerium. Vaadatud 7.04.2011.

[loodusõpe-8] 8,0 ^8,1 "Väike-konnakotkas". www.looduspilt.ee. Vaadatud 7.04.2011.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]