Vittorio Amedeo III
| Vittorio Amedeo III | |
|---|---|
.png) Kuningas Vittorio Amedeo III. Domenico Duprà maal. | |
| Sardiinia kuningas | |
|
Ametiaeg 20. veebruar 1773 – 16. oktoober 1796 | |
| Eelnev | Carlo Emanuele III |
| Järgnev | Carlo Emanuele IV |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Vittorio Amedeo Maria |
| Sünniaeg |
26. juuni 1726 Torino |
| Surmaaeg |
16. oktoober 1796 Torino |
| Autogramm |
 |
Vittorio Amedeo III (sünninimega Vittorio Amedeo Maria; 26. juuni 1726 – 16. oktoober 1796) oli Savoia dünastiast pärit Sardiinia kuningas ja Savoia hertsog.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vittorio Amedeo sündis 26. juunil 1726 Torinos Carlo Emanuele III ja Hesse-Rheinfels-Rotenburgi maakrahvi tütre Polyxena perekonda.[1]
1750. aasta 31. mail abiellus Vittorio Amedeo Hispaania infanta Maria Antonia Ferdinandaga. Abielust sündis 12 last.[2]
Carlo Emanuele III suri 20. veebruaril 1773, tema järel sai järgmiseks kuningaks Vittorio Amedeo. Ta vallandas osad oma isa poolt ametissemääratud ministritest (nt. Giovanni Battista Bogino). Lisaks peatas ta ka osa Carlo Emanuele poolt algatatud reforme (väljaarvatud sõjaväereformi).[3] Vittorio Amedeo korraldas ka ehitustöid Nizza linnas.[1] 1783. aastal avas ta Torinos Teadusakadeemia.[4]
Vittorio Amedeo parandas oma suhteid Prantsusmaaga, kui pani kaks oma tütart Artois ja Provence'i krahvidega. Lisaks abiellus Vittorio Amedeo troonipärja Carlo Emanuele Louis XVI õega.[1]
Prantsuse revolutsioon purustas Vittorio Amedeo plaanid ning 21. septembril 1792 tungisid Prantsuse Vabariigi väed Sardiinia territooriumile. Sardiinia väed saavutasid algul lahinguväljal võidu (esimene Saorgio lahing), kuid 1794. aasta kevadeks olid prantslased juba Nizza hõivanud. Armee sai teises Saorgio ja Loano lahingus lüüa. Olukorda halvendas ka Giovanni Maria Angioy ülestõus 1795. aastal. Kuigi Sardiinia sai Püha Rooma keisrilt sõjalist toetust (Johann Peter Beaulieu armee), jäi Sardiinia armee Michelangelo Alessandro Colli-Marchi juhatusel mitmes lahingus (nt. Mondovi lahing) Napoleon Bonaparte'i vägedele alla. 28. aprillil oli Vittorio Amedeo sunnitud Napoleoniga vaherahu sõlmima ning 15. mail lahkus Sardiina Pariisi rahulepingu järgi lõplikult sõjast.[5][1]
Vittorio Amadeo III suri 16. oktoobril 1796. Ta maeti Superga basiilikasse.[6] Järgmiseks kuningaks sai tema poeg Carlo Emanuele.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "VITTORIO AMEDEO III, re di Sardegna". Enciclopedia Italiana. 1937. Vaadatud 09.04.2024.
- ↑ "Vittorio Amedeo III, duca di Savoia". Vaadatud 09.04.2024.
- ↑ "Vittorio Amedeo III". Dizionario di Storia. 2011. Vaadatud 09.04.2024.
- ↑ Rich, Elihu (1854). Cyclopaedia of Biography: Embracing a Series of Original Memoirs of the Most Distinguished Persons of All Times. Lk 804.
- ↑ "Peace of Paris 1796". Vaadatud 09.04.2024.
- ↑ Bertelotti, Davide (1830). Istoria della R. Casa di Savoia. Lk 289.
- ↑ "Victor Amadeus III - king of Sardinia". Vaadatud 09.04.2024.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Bianchi, Nicomede. Storia della monarchia piemontese dal 1773 sino al 1861. Kd. 2. 1878.
| Eelnev Carlo Emanuele III |
Sardiinia kuningas 20. veebruar 1773 – 16. oktoober 1796 |
Järgnev Carlo Emanuele IV |