Moedisain

Allikas: Vikipeedia

Moekunst ehk rõivadisain on disainiharu. Iseseisvaks kunstialaks kujunes 19. sajandi II poolel, mil Pariisis asutati esimesed moemajad. Eristatakse igapäevaseks kandmiseks mõeldud rõivaste kujundamist ning kõrgmoodi, mille väljundiks on moeetendus või moefoto.

Pexels-photo-461035.jpg

Moedisain ja selle jagunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Moedisain ehk moekunst (rõivadisain, riietusesemete kujundamine ja kombineerimine) on disaini, esteetika, naturaalse ilu jms väljendamine ja kujutamine riietel ning aksessuaaridel. Moedisaini mõjutab kultuur ja sotsiaalsed hoiakud ühiskonnas ning see varieerub olenevalt ajast ning kohast. Moedisain on lai teema, mis hõlmab endas peale loomeprotsessi ja materialide veel tehnoloogia arendamist ja globaalsete tootmiskettide strateegilist juhtimist, erinevaid allüksusi ning brändi loomist. Mood on teatud ajahetke kombed, rütm, maitse muusikas, kunstis ja rõivastuses. Aksessuaare kasutatakse, et täiustada riideid ja on valitud spetsiaalselt et täiendada kandja välimust. Aksessuaarid jagunevad kahte rühma - üks tarvilikumaid on näiteks: kepid, käekotid, päikese- ja vihmavarjud - teised kuuluvad eemaldatavate aksessuaaride hulka: prossid jm ehted. Moes riided, lisandid ja kehaehted on lihtsad teistele silma jääma. Sageli on käekotid, jalatsid, mütsid, ehted, aksessuaarid ja uus soeng oluline staatuse sümbol. Moedisain jaguneb kolmeks: haute couture ehk kõrgmood, ready-to-wear ja massimood.

Haute Couture[muuda | muuda lähteteksti]

Pexels-photo-458694.jpg

Haute Couture (pr. , eesti keeles “kõrge õmblemine” või “kõrge kleiditegemine”) ehk kõrgmood on eksklusiivsete personaalselt kohendatud riiete loomine. Haute couture rõivas luuakse algusest lõpuni käsitsi, kasutatakse kõrge kvaliteediga kalleid kangaid ning õmbemisel pannakse tähele kõiki detaile ning kasutatakse ka ainult käsitsi teostatavaid tehnikaid. Couture tähendab prantsuskeelses otsetõlkes “kleidi tegemist”, kuid võib viidata ka moele üleüldiselt ja rätseptöödele. Haute couture’i rõivastus valmistatakse kliendile ning rätsepad kohendavad rõivaid vastavalt kliendi mõõtudele.

Haute couture’i termin viitas algselt inglase Charles Frederick Worthi töödele, mida ta valmistas 19. sajandil Pariisis, kuna ta lasi oma klientidel ise valida kangaid, värve ja ka teisi detaile enne kui ta oma disainiprotsessi alustas. Ka tänapäeval on see termin kaitstud ning seda võivad kasutada ainult kindlad ettevõtted, kes on täitnud vajalikud standardid.

Ready-to-wear[muuda | muuda lähteteksti]

Ready-to-wear ehk (pr prêt-à-porter) termi kasutatakse vabrikus tehtud riiete jaoks, mida müüakse lõplikus olekus, standartsetes suurustes, erinedes rätseptöödest. Off the peg terminit kasutatakse ka mitte riietusesemete puhul nagu käekotid. Mõned haute couture'i moemajad ja disainerid toodavad ka ready-to-wear kollektsioone, kuna need toovad suuremat kasumit.

Massimood[muuda | muuda lähteteksti]

Masstööstus on suurtes kogustes rõivaste valmistamine kauplustes või kataloogides müümiseks. Peamiselt on masstööstuse rõivad valmistatud mõne mõõdutabelite järgi, mis on kusagil välja töötadud nn keskmine süsteem. See kui hea tulemus saadakse, oleneb tabelist, mida kasutatakse, ja kui oskuslikud töötajad ettevõttes töötavad. Harva müüvad tehased otse kauplustes oma toodangut, peamiselt on vahel mõni bränd, kui tellija.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne 19. sajandi keskpaika olid kõik riided tehtud tellimusel. See oli käsitöö üksikisikutele, kas kodu tootmise või tellimisel õmblus- ja rätsepatöökodadelt. 20.sajandil algus tõi uued tehnoloogiad, nagu õmblusmasin. Globaalse kapitalismi tõus ja areng lõi tehase süsteemi tootmiseks ja leviku jaekaupluste nagu kaubamajad – tekkis masstoodang ja standardsed rõivaste suurused. Kuigi moetööstus arenes esimesena Euroopas ja Ameerikas, siis täna on see rahvusvaheline ja väga globaliseerunud tööstus.

Sageli juhtub nii, et ühes riigis on tooted välja mõeldud, teises riigis toodetud, kuid müüakse kogu maailmas. Näiteks Ameerika moefirma võib algkangamaterjali hankida Hiinast ja on riided valmistatud Vietnamis ning viimistletud Itaalias, kuid lõpuks saadetakse lattu USA-s jagamiseks jaekauplustesse üle maailma. ​Moetööstus on pikka aega olnud üks suuremaid tööandjaid USA-s ja see jääb nii ka 21.sajandil. Samas vähenes tööhõive märkimisväärselt kui tootmist on üha enam üle viidud välismaale, eriti Hiinasse. Kuid viimaste trendide kohaselt hakkab taas see Hiinast USA-sse tagasi kolima, just peamiselt Hiinas tekkivate tootmise häirete tõttu ja USA valitsuse poolt käivitatud soodsa ärimaastiku tõttu. [1]

Moedisainer[muuda | muuda lähteteksti]

Moedisainer – see on professionaal, kes kavandab ja loob moekollektsiooni, mõistes, kuidas ideed valmisrõiva kujul realiseerida. Disainer on moemeeskonnas võtmefiguuriks, kes teeb koostööd illustraatorite, tarnijate, turundajate, konstruktorite ja rätsepatega. Moedisainer vastutab moe esitlemise, mudelite valiku, läbirääkimiste eest fotograafide ja showruumide töötajatega. On väga oluline, et disainer oleks loominguline inimene, intuitiivse moetunnetusega, samuti võimeline meeskonnatööks ja suuteline tähtaegadest kinni pidama. Ta peab olema samaaegselt nii kunstnik kui ka ärimees. Tema kvalifikatsioon ja oskused võimaldavad tal olla juhtpositsioonil enamikus moetööstuse allüksustes, samuti kontrollida mitmesuguseid tootmisega seotud etappe.[2]

Meedia[muuda | muuda lähteteksti]

Väga oluline osa moe arengul on meedial. Moekriitikat, -suuniseid ja -kommentaare võib leida ajakirjadest, ajalehtedest, televisioonist, moe veebilehtedelt, sotsiaalvõrgustikest ja moeblogidest. Ajakirjades kajastatud kuulsustel on suur mõju moevoolude kujunemisel. Kuulsusi on seostatud moega juba sellest ajast peale, kui Hollywood oma kaamerad esmakordselt tööle pani. Väga suurteks mõjutajateks on ka muusikud ja nende videod. Läbi nende erinevate mõjutajate muutub mood väga kättesaadavaks.

Moeajakirjad on väga suurt osa kandnud moeajaloo kujunemisel. Ajakiri peab ühtlasi edastama moemõtteid oma lugejatele. Toimetajate, stilistide, modellide ja fotograafide abiga peab ta asetama need ideed ka oma ajastu konteksti. Moefotograaf võib üheainsa pildiga lisada mingile riideesemele emotsioonid, ajakohasuse ja ikooni staatuse. Alates 1980. aastast kuulub sellesse protsessi ka stilist. Vanu moeajakirju lehitsedes joonistub nende muutuvast sisust välja moe kulgemine. Aastate vältel on moodi vorminud ka lakkamatu dialoog kunsti ja äri vahel. Aastal 1892 USA-s asutatud Vogue on olnud kõige kauem kestev ja kõige edukam moeajakirjadest. Meeste moeajakirjad hakkasid ilmuma alates 1990-datest.

Teleülekanded said alguse 1950-ndatel aastatel väikeste moe vihjetena. Aastal 1980 hakati edastama moeetendusi. FashionTV oli pioneer selles ettevõtmises ja on nüüdseks kasvanud juhtivaks nii Fashion Televisioon ja uued meediakanalid võrreldes teiste moeväljaannetega. Hoolimata televisiooni ning interneti levialast (sealhulgas blogid) on meediakajastus endiselt kõige olulisem vorm avalikustamise silmis moetööstuses. Viimastel aastatel on ilmunud e-ajakirjad nagu “Fashion Network” ja “Raja Magazine”, mida juhtis Nole Marin. [1]

Moeharidus[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on hetkel võimalik moedisainialast haridust omandada kolmes kõrgkoolis:

Terminid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Antimood vastureaktsioon või protest valitseva moesuuna suhtes. Näiteks 1990ndate alguses tekkinud grunge stiil.
  • Bränd (ingl k brand - tootemärk, kaubamärk) on nimi, sümbol või märk toote, sh rõivaste identifitseerimiseks, selle eristamiseks teistest samalaadsetest aineliste ja sümboolsete omaduste põhjal.
  • Haute Couture on prantsuskeelne mõiste kõrgema õmblus- ja rätsepkunsti ehk kõrgmoe kohta.
  • Lookbook on hooaja kollektsiooni tutvustav brošüür või portfoolio, mis annab edasi disainerimärgi imidžit, kangavalikut ja värve, vähemkonkreedseid lõikeid ja detaile.
  • Lõige on konstrueeritud detailide kogum, millest rõivas koosneb ja mille järgi saab rõiva kangast välja lõigata.
  • Mannekeen on 1) inimesekujuline ja -näoline nukk riiete näitamiseks kaupluste väljapanekus; 2) õmblustööl kasutatav toel seisev torso rõivaste proovimiseks; 3) varasemalt kasutataudsüna rõivaid demonstreeriva isiku kohta, keda praegu nimetatakse modelliks.
  • Moejoonistus on üht või mitut moefiguuri kujutav joonistus, mille eesmärgiks on edasi anda 1) eseme tegumoodi; 2) illustreerida üldist stiili, moejoont.
  • Moemaja on moodsate rõivamudelite loomise, demonstreerimise ja müümisega tegelev ettevõte.
  • Prêt-à-Porter on tööstuslikult toodetud standardsuuruses seeriamoerõivad ka moemaja või disaineri limiteeritud moeseeria (tulnud prantsuse keelest ja tähendab "valmis kandmiseks").
  • Rätsepatöö (tailor-made) ehk tellimuse peale valmistatud rõivas eraklientidele, arvestades rätsepatöö põhimõtteid. Üldlevinult loeti algselt rätsepatööks ülikondi, ülerõivaid ja kostüüme, kuid tänapäeval on laienenud rätsepatöö kogu rõivastusele ja paljud rätsepad tänapäeval tegelevad ka muude rõivaste ja rõivastesse puutuvate teenustega.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Mood".
  2. "Moedisainer".
  3. Anne Metsis. (2016). Moetähestik