Tantsukunst

Allikas: Vikipeedia
Eesti rahvatantsu esitamine Vanemuise kontserdimaja laval 1985. aastal
Tartus tegutsev vene mustlastantsu- ja lauluansambel Maljarka esinemas

Tantsukunst on kunstivorm, milles kunstiline väljendus toimub kehaliigutuste ehk tantsu abil. Levinud on rütmilisus, sageli (kuid mitte alati) kasutatakse tantsu saateks muusikat. Etenduskunstina on tants lähedalt seotud teatriga. Mõnede allikate järgi on tantsukunst sama mis koreograafia (laias mõttes)[1].

Tantsukunsti täpset vanust on salvestusviiside piiratuse tõttu raske määrata. Esimesed kindlad teated sellest pärinevad Mesopotaamiast ja Vana-Egiptusest, kuid tantsu kirjeldusteks on peetud ka koopamaale ja kaljujooniseid. Tants kui kunstivorm on levinud paljudes, kui mitte kõigis kultuurides.

Euroopa tantsukunsti klassikalistest vormidest tuntuim on ballett. Uuemat tantsukunsti nimetatakse nüüdistantsuks. Tänapäeval on levinud ka rahvatantsu ja rahvuslike tantsuliikide esitamine kunstina (näiteks iiri tants ja flamenko), ehkki need pärinevad algselt tantsust kui meelelahutusest.

Tantsukunst on haruldane oma mitmekesisuses ja individuaalsuses, andes võimaluse väljenduda isikupärases loomingus.

Tantsukunsti õppeasutused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Katusorganisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Tantsu Nõukogu – tantsuorganisatsioone koondav katusorganisatsioon, mille ülesandeks on kaasa rääkida valdkonna poliitikate väljatöötamisel ning esindada valdkonna liikmete arvamusi avalikkuses.
  • Eesti Tantsukunstnike Liit – vabakutselisi tantsukunstnikke koondav ametiühinguline organisatsioon.
  • Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit – mittetulundusühing, mis koondab kutselise tantsukunstiga tegelevaid isikuid.
  • Eesti Tantsuhariduse Liit – Eesti tantsuõpetajate avalike huvide ühiseks teostamiseks ja kaitseks asutatud organisatsioon.

Olulisemad tantsufestivalid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

  • NoTaFe ehk Noore Tantsu Festival – töötubade ja vestlusringidega rikastatud rahvusvaheline festival Viljandis, kus kogunevad nii tantsukunstnikud kui ka harrastajad.
  • SAAL Biennaal (endine Augusti Tantsufestival) – vanim ja tuntuim rahvusvaheline nüüdistantsufestival Tallinnas, mis keskendub Euroopa etenduskunsti uuematele suundadele ning on suunatud laiemale vaatajaskonnale.
  • Hiiuma tantsufestival – Hiiumaal toimuv tantsukunstnike ja huviliste kohtumine, kus otsitakse looduse ja kunsti koostoimimise võimalusi.
  • Baltoscandal – üle aasta Rakveres biennaalina toimuv rahvusvaheline teatri- ja tantsufestival, mis asutati 1990. aastal. Näha saab teatri-, tantsu- ja muusikaetendusi nii teatrisaalis kui ka tänavatel.
  • Jõhvi Balletifestival – festivali eesmärgiks on tutvustada tantsuhuvilistele klassikalise tantsu põnevat maailma, arendada Eesti balletiharidust, luua uusi võimalusi koostööks ning hoida Ida-Virumaa kultuurielus rahvusvahelisel tasemel ning laiema kõlapinnaga kultuurifestivali.
  • "Uus tants" – üle aasta toimuva festivali näol on tegemist Eesti kaasaegse tantsu platvormi ning ülevaatefestivaliga ja selle eesmärgiks esitleda Eesti koreograafide ja tantsijate viimase kahe aasta jooksul esietendunud kaasaegse tantsu huvipakkuvamaid lavastusi.

Muud festivalid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. TEA entsüklopeedia 11. köide, 2011. Lk 183
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. mai 2017. Vaadatud 20. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. http://www.tlu.ee/et/Balti-filmi-meedia-kunstide-ja-kommunikatsiooni-instituut/Koreograafia