Viktor Palm

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Viktor Palm (vanem))
 See artikkel räägib Viktor Palm seeniorist; tema poja kohta vaata artiklit Viktor Palm (noorem).

Viktor Palm (17. september 1926 Tartu[1] – 23. jaanuar 2010 Tartu[2]) oli Eesti keemik ja poliitik. Ta oli Tartu Ülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (1978).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Palm sündis kooliõpetaja pojana.[1] Ta õppis aastatel 1937–1941 Hiiu progümnaasiumis (hiljem Tallinna 10. Keskkool, praegu Nõmme Gümnaasium).[küsitav][3] Tema haridustee katkes sõja puhkemisel. Aastatel 1941–1943 oli ta evakueerituna NSV Liidu tagalas, 1943–1947 mobiliseerituna Nõukogude armees. Keskkooli lõputunnistuse sai ta alles 1946. aastal, sooritades eksternina Tallinna Polütehnilise Instituudi ettevalmistusosakonnas keskkooli lõpueksamid. Kõrgkooliõpinguid alustas Viktor Palm Tallinna Polütehnilises Instituudis, kuid siirdus varsti Leningradi Riikliku Ülikooli keemiateaduskonda, mille lõpetas 1952. aastal.[2]

Aastatel 1952–1954 ja 1956–1958 oli Viktor Palm Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vanemõpetaja, 1958–1962 dotsent, 1962–1993 kateedri juhataja, aastast 1968 professor, 1994 emeriitprofessor. Alates 1992. aastast töötas ta keemiaosakonna keemilise füüsika instituudis.[1][2]

1956. aastal kaitses Viktor Palm Moskvas NSVL TA Keemilise Füüsika Instituudis keemiakandidaadi kraadi. Tema kandidaaditöö ("Исследование кинетики и мехнизма реакции хлорирования n-фенилуретилансульфокислоты хлорсульфоновой кислотой") oli pühendatud orgaaniliste rektsioonide kineetika ja mehhanismi uurimisele. See määras Viktor Palmi edaspidiste teaduslike huvide ringi suunaga füüsikalise orgaanilise keemia arendamisele. Järgnev teadustöö tegi Viktor Palmi nime kiiresti tuntuks ka tol ajal raskesti ületatava riigipiiri taga, eriti pärast doktoritöö ("Исследование в области реакционной способности органических соединений" - “Uurimused orgaaniliste ühendite reaktsioonivõime alalt”) kaitsmist NSVL TA Elementaarorgaaniliste Ühendite Instituudis 1966. aastal.[1][2]

Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valiti ta 1978. aastal, tegevliikmeks 1986.[3]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Palm uuris happelist katalüüsi ja kõrgelt happelisi keskkondi, keemiliste ühendite reaktsioonivõimet ning teiste omaduste struktuurist ja solvendist tulenevaid sõltuvusi, keemilist informaatikat, arvutikeemiat ja statistilist andmetöötlust, samuti teaduse metodoloogia küsimusi. Ta oli heterolüütiliste orgaaniliste reaktsioonide kiirus- ja tasakaalukonstantide tabelite seeria (1975–1990) toimetaja. Nende baasil loodi Palmi juhendamisel digitaalne andmebaas ning viimasega seotud otsingu ning statistilise andmetöötluse tarkvarapakett. Koos Ilmar Koppeliga esitas ta üldise kvantitatiivse ja kvalitatiivse käsitlusviisi, mis võimaldab arvesse võtta solvendiefektide mõju keemiliste ühendite reageerimisvõimele, optilisele ja raadiospektrile ning mitmesugustele füüsikalis-keemilistele omadustele (seda nimetatakse Koppel-Palmi võrrandiks).[1]

1960.–1970. aastail korraldas Palm üleliidulisi konverentse ja seminare, millega rajati alus keemiliste ühendite omaduste struktuuri- ja solvendisõltuvuste kvantitatiivset käsitlust ja prognoosi võimaldavate korrelatsioonivõrrandite rakendamisele. 1964. aastal asutas ta uue jätkväljaande (ajakirja) Реакционная способность органических соединений ja oli selle teaduslik toimetaja. Aastast 1978 ilmus ka ajakirja ingliskeelne variant Organic Reactivity, aastast 1993 ilmub ajakiri ainult inglise keeles. Palm oli aastatel 1991–1996 Eesti Teadusfondi Nõukogu ekspert keemia, molekulaar- ja mikrobioloogia ning geneetika alal.[1]

Kokku avaldas Viktor Palm üle 200 teadustrükise, oli sealhulgas nelja monograafia autor või kaasautor.[1] Professor Palm on üks enim tsiteeritud Eesti teadlasi. Tema teadustöödele on maailmas viidatud tuhandeid kordi.[2]

1964. aastal asutas ta Tartus rahvusvaheliselt tunnustatud perioodilise teadusväljaande "Orgaaniline reaktsioonivõime", mida algselt anti välja venekeelsena ja mille toimetaja ta oli kuni 1977. zastani. Alates 1978. aastast ilmub ajakiri ka ingliskeelsena nime all "Organic Reactivity".[4][2]

Teadustöö rahvusvahelise mõõtme saavutamisele aitasid kindlasti kaasa ka tema pikemad ja lühemad käigud mitmetesse ülikoolidesse USAs (1959–1960 viibis ta Pennsylvania ja Chicago Ülikoolis, 1964. aastal veel mitmes USA ülikoolis) ja Euroopa riikides (1973. aastal Tšehhoslovakkias, 1978. aastal Itaalias, 1994. aastal Hispaanias, 1995. aastal Prantsusmaal), samuti 1994. aastal Koreas ja 1996. aastal Jaapanis.[1]

1958. aastal asutati Viktor Palmi initsiatiivil ja juhtimisel esimene “teadusrahast” finantseeritud struktuuriüksus Tartu Ülikoolis -- keemilise kineetika ja katalüüsi probleemlaboratoorium. Ta oli 35 aastat selle teaduslik juhendaja.[1]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Palm osales Eesti taasiseseisvumisliikumises. Ta oli üks Eestimaa Rahvarinde asutajaid 1988. aastal, selle algatuskeskuse ja volikogu liige, aastatel 1989–1991 NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik. Eesti Vabariigi Riigikogu valimistel 1992. aastal võitis ta Keila valimisringkonnas Interrinde kandidaati, endist Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimeest Karl Kortelainenit.[1]

NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil toetas Palm Molotovi-Ribbentropi pakti hukkamõistmist ja Balti riikide taasiseseisvumist. Ta tegutses NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi regioonidevahelise saadikuterühma kaasesimehena koos tuumafüüsiku, akadeemik Andrei Sahharoviga. Reaktsioonilise riigipöördekatse ajal 1991. aasta augustis tegutses Palm koos Boriss Jeltsiniga, tasandades teed Eesti taasiseseisvumise tunnustamisele.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Palmi tütar on keemik Natalia Palm ja poeg füüsik Viktor Palm.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Основы количественной теории органических реакций. Таллин, 1967; 2. trükk 1977 (tõlgitud 1979 ka saksa keelde)
  • Advances in linear Free Energy Relationships (kaasautor I. Koppel). // London: Plenum Press (1972) V
  • Tabels of Rate and Equilibrium Constants of Heterolytic Organic Reactions (toim). Moscow, 1975–1979, I–IV; Tartu, 1984–1990, I–IV
  • Computer-managed Automatic Data Retrival and Prognozing System for Rate and Equilibrum Constants of Organic Reactions. // J. Chem. Inf. and Comp. Sci. 30 (1990)
  • Computerized System for the Storage, Processing an Prognostication of Data with orientation toward the use of correlation equations (kaasautorid A. Jalas, J. Kiho, T. Tenno). // Organic Reactivity 31 (1997) 1 (104)
  • A computerized storage and the retrieval system of pKa values of hydrogen acids (kaasautorid A. Jalas, T. Tenno). // TA Toim. Keemia 50 (2001) 3
  • Computerized database on Chemical Reactivity (Rate and Equilibrium Constants) and Concerted Softwarefor Retrival, Processing and Prognosis of data (kaasautor). // Int. Conf. on Education and Information Systems: Technologies and Applications. Proc. II. Orlando, 2004

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "Viktor Palm. Eesti Teaduste Akadeemia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2020. Vaadatud 6. juunil 2020.
  3. ↑ 3,0 3,1 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II. 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 96
  4. ↑ Lahkus akadeemik Viktor Palm. Postimees, 24. jaanuar 2010.
  5. ↑ 1987. 25 November – At elections held by General Assembly Hillar Aben, Raimund Hagelberg, Vladimir Hizhnyakov, Viktor Palm, Anto Raukas, Jaan Rebane and Enn Tõugu were elected Members of Academy.
  6. ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
  7. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3973

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, lk 154
  • Eesti Teaduste Akadeemia 1980–1985. Tallinn, 1986, lk 342
  • Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 355
  • Tartu Ülikooli biograafiline leksikon I, lk 299; II, lk 125
  • Tartu Ülikooli ajalugu III, lk 187, 229, 233, 290, 291, 403
  • Eesti TA liikmeskond 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 96–97
  • Emeriitpoliitik Viktor Palm 73. // Eesti Päevaleht (1999) 17. IX
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viktor_Palm&oldid=6462706"