Victoria (Hesseni printsess)
Hesseni printsess Victoria, Victoria Mountbatten, Milford Haveni markiis (Victoria Alberta Elisabeth Mathilde Marie; 5. aprill 1863 Windsori loss, Windsor, Berkshire – 24. september 1950 Kensingtoni palee, London) oli printsess Alice'i ja Hesseni suurhertsogi Ludwig IV vanim tütar.
Printsess Victoria oli prints Philipi emapoolne vanaema.
Lapsepõlv ja noorus
[muuda | muuda lähteteksti]Victoria sündis lihavõttepühade ajal Windsori lossis emapoolse vanaema kuninganna Victoria juuresolekul ning ristiti 27. aprillil 1863 kuninganna Victoria kätel. Kuni kolmanda eluaastani elas printsess Victoria Bessungenis Saksamaal ning seejärel kolis pere Neues Palaisi paleesse Darmstadtis. Uues kodus jagas printsess Victoria tuba kuni täiskasvanuks saamiseni noorema õe Elisabethiga (Ella). Preisi sissetungi ajal Hessenisse 1866 saadeti printsess Victoria ja ta õde Ella Inglismaale vanaema juurde. Inglismaal sai Victoria erahariduse ning temast sai suur lugeja.
Prantsuse-Preisi sõja ajal 1870 oli ta koos emaga abiks Neues Palais'i maadele seatud supiköögis. 1872. aastal diagnoositi Victoria 1,5-aastasel vennal Friedrichil hemofiilia ning see oli esimene tõend sellest, et hemofiilia on pärilik. Järgmisel aastal kukkus Friedrich aknast kivitrepile ja suri verejooksu tagajärjel. See oli üks paljudest peretragöödiatest, mis Victoriat elus saatsid.
1878. aastal haigestus Victoria difteeriasse ning Ella viidi teise tuppa – Ella oli ainus pereliige, kes difteeriast pääses. Victoria ema printsess Alice põetas peret neli päeva, kuid just siis, kui näis, et pere hakkab paranema, suri printsess Marie ja 14. detsembril ka pereema. Printsess Victoria võttis üle ema rolli ja asus pere ning majapidamise eest hoolitsema.
Abielu ja perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Victoria oli oma nõo, Battenbergi printsi Louis'ga perekondlikel koosviibimistel aeg-ajalt kohtunud ning 1883. aasta suvel nad kihlusid.
30. aprillil 1884 abiellus printsess Victoria Darmstadtis prints Louis'ga, kuid Victoria isale Louis ei meeldinud. Nimelt ei olnud Louis'l piisavalt raha ja Victoria isa kartis, et Louis võtab talt tütre ära, kuna nad kolisid Inglismaale. Victoria aga oli väga iseseisev ega hoolinud isa arvamusest.
Prints Louis teenis kuninglikus mereväes ohvitserina ning teenistusaja jooksul elas pere Chichesteris, Sussexis, Walton-on-Thamesis, Schloss Heiligenbergis ja Jugenheimis. Kui Louis teenis mõnda aega Vahemere laevastikus, elas pere Maltal.
Lapsed:
- Alice (25. veebruar 1885 – 5. detsember 1969), Battenbergi printsess, prints Philipi ema
- Louise (13. juuli 1889 – 7. märts 1965), Battenbergi printsess, Gustav VI Adolfi abikaasa
- George (6. detsember 1892 – 8. aprill 1938), Battenbergi prints
- Louis (25. juuni 1900 – 27. august 1979), Battenbergi prints
Esimesed 10 eluaastat sai prints Louis haridust oma emalt ning need aastad jätsid temasse väga tugeva jälje nii hariduslikult kui ka maailmavaateliselt.
Hilisemad aastad
[muuda | muuda lähteteksti]Kui I maailmasõja ajal algas sakslaste sissetung, sunniti prints Louis mereväest lahkuma ning pere kolis sõja-aastateks Kent House'i. Victoria süüdistas valitsust, et see näitas üles vähe austust ja usaldust ning samuti umbusaldas ta Winston Churchilli, öeldes: "Ta laenas kord raamatu ega tagastanud seda". 1917. aasta 14. juulil muutis kuningas George V rahva survel Louis' ja Victoria saksa nime Battenberg Mountbatteniks. Kolm päeva hiljem andis George V Louis'le Milford Haveni krahvi tiitli ning Victoriast sai krahvinna.
Sõja ajal mõrvati Vene revolutsiooni käigus Victoria õed Elisabeth (Vene suurhertsoginna) ja Alix (Vene tsaarinna) ning tema vend, Hesseni suurhertsog Ernest Louis tõugati troonilt.
Pärast abikaasa surma kolm aastat enne sõja lõppu kolis Victoria Kensingtoni paleesse. 1930. aastal sai ta vanim tütar Alice närvivapustuse ja tal diagnoositi skisofreenia. Järgmised 10 aastat hoolitses Victoria oma tütrepoja prints Philipi hariduse eest, kuna ta vanemad lahutasid ja ema oli haige.
II maailmasõja ajal sai Kensingtoni palee pommitabamuse ning Victoria elas mõnda aega Windsori lossis George VI juures. Pärast sõda pakuti Victoria noorimale pojale India asekuninga kohta ning tal oli seda väga raske aktsepteerida, kuna tegu oli ohtliku ametikohaga.
1950. aastal haigestus Victoria oma poegade kodus Broadlandis bronhiiti (oli suitsetanud 16. eluaastast) ning ütles: "Kodus on parem surra". Nii koliski ta tagasi Kensingtoni paleesse, kus ta ka suri. Victoria maeti St. Mildredi kiriku surnuaeda Whippinghamis.